Statistikaameti valitsemissektori rahanduse teenusejuhi Pauline Kommeri sõnul oli 2026. aasta teise kvartali lõpuks suurim puudujääk keskvalitsusel, kus kulud ületasid tulusid 703,9 miljoni euroga.

Sotsiaalkindlustusfondid lõpetasid samuti teise kvartali 64,2 miljoni euro suuruse puudujäägiga. Ainsana olid poolaasta lõpuks 72,4 miljoni euroga ülejäägis kohalikud omavalitsused, lisas Kommer.

Selle aasta teises kvartalis kasvasid valitsemissektori tulud võrreldes 2025. aasta sama ajaga 2,7 ning kulud 4,4 protsenti. Valitsemissektori kulud ületasid tulusid poolaasta lõpuks 695,8 miljoni euroga.

Enim suurenesid kulud investeeringutele

Võrreldes 2025. aasta teise kvartaliga kasvasid enim ehk 23,6 protsenti kulud investeeringutele, moodustades 2026. aasta teises kvartalis 851,1 miljonit eurot. Kommer tõi välja, et kasvu taga olid nii investeeringud riigikaitsesse kui ka infrastruktuuri.

Samuti suurenesid tööjõukulud, mis võrreldes eelmise aasta sama ajaga on kasvanud 8,4 protsenti. “Eelkõige on suurenemise taga riigikaitse ja sisejulgeoleku valdkonna palgakulud, seda tulenevalt riigieelarves kokkulepitule,” selgitas Kommer.

Puudujäägi kasvu aitas pidurdada käibemaks, mille laekumist suurendasid eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes nii 2025. aasta juulis tõstetud käibemaksumäär kui ka majanduse elavnemisest tingitud üldine maksubaasi kasv. Aasta varasemaga võrreldes laekus teises kvartalis käibemaksu 73,9 miljonit eurot ehk 6,9 protsenti rohkem. Samuti aeglustas puudujäägi kasvu sotsiaalmaks, mida laekus üldisest palgakasvust tingituna eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 71,7 miljonit eurot ehk 5,4 protsenti rohkem.

Valitsemissektori konsolideeritud võlg (nn Maastrichti võlg) moodustas 2026. aasta teise kvartali lõpuks 11,3 miljardit eurot, kasvades 2025. aasta lõpuga võrreldes 1,2 miljardit eurot ehk 12,1 protsenti.

Keskvalitsuse koguvõlg kasvas võrreldes eelmise aasta lõpuga 12,5 protsenti, moodustades teise kvartali lõpuks 10,8 miljardit eurot.

Kohalike omavalitsuste koondvõlg oli 2026. aasta teise kvartali lõpuks 1,6 miljardit eurot ja võrreldes 2025. aasta lõpuga on see kahanenud kolm protsenti.

Sotsiaalkindlustusfondid ehk tervisekassa ja töötukassa valitsemissektori võlga ei panustanud.

Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Keskvalitsuse moodustavad riigieelarvelised asutused, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kohalike omavalitsuste alla kuuluvad  linna- ja vallaasutused koos sihtasutustega, sotsiaalkindlustusfondide alla aga tervisekassa ja töötukassa.