Kuuekümnendates daam, jalas lühikese lõikega püksid, mis jätavad kingade kohale just nii palju ruumi, et tuua esile punase vihmamantliga kokku sobivad sokid, on roninud redeli otsa, käes lõiketangid, millega püüab katki lõigata valgusfoori kohal olevat kaablit. Redelit hoiab vanem härra, ühes käes tops pubist kaasavõetud kohviga. Paar nimetab end blade runner’iteks. Kultuuriloos mitmetähendusliku mõiste asemel koondub hetkel tähelepanu lõikeriistale. Keegi kuskile jooksma ei hakka. Politsei arreteerib kaks vanema põlvkonna kodanikku ning koostab neile protokolli vandalismis ja liikluse ohustamises.

Taolise sissejuhatusega algab The Guardianis lugu Ühendkuningriigis hoogustuvast tehnoloogiavastasest liikumisest. Kui ühtede jaoks on tegemist kurjategijatega, siis teiste silmis on nad kangelased ja võitlejad. Võitlus käib väidetavalt rahvast jälgivate ja inimestega manipuleerivate nähtamatute tehnoloogiatega.

Autojuhid on vist kõik ühel meelel, et valgusfoorid on rumalad. Need hoiavad liiklust kinni ka siis, kui keegi ei ületa parasjagu sõiduteed ja ristuval, teiste arvelt vabaks tehtud suunal pole ühtki autot. Nii mõneski peas võib keerelda küsimus, miks ei oska valgusfoor ise liiklust vaadata ja muuta vastavalt sellele oma tööd. Seda on varasemalt teha püütud, aga tehnoloogiline võimekus oli piiratum ja need ideed vaibusid.

Nüüd on olemas aga inimesi ja sõidukeid nägevad seadmed ning nende signaale analüüsiv tehniline nutikus. Lõpuks ometi hakati nendega valgusfoorides liiklusvooge juhtima. Need ei pildista inimesi ega ka autonumbreid. Just selle hirmu vältimiseks võimaldab kasutatav tehnoloogia mõõta ainult seda, kui palju inimesi või sõidukeid foori läheduses liiguvad. Vältimaks võimalikke hirme, selgitati avalikkusele andurite tehnoloogiat ja eriti seda, mis täpselt välistab inimeste või sõidukite üksikasjade kohta andmete kogumise.

Analoogset faasvõre kiirgurit ja antenni on kasutatud paljudes tsiviil- ja militaarrakendustes vähemalt pool sajandit. Radarilaadne tehnoloogia sobib paljude kiiresti liikuvate objektide registreerimiseks, ilma et antenni ennast peaks füüsiliselt liigutamata. Liites sellise tehnoloogia valgusfoori ülesandega, sünnib nutikas valgusfoor. Just see, mida läheb tarvis paremaks liikluskorralduseks

Kui vaid inimeste peades ei sünniks põnevaid kombinatsioone valitsejate võimujanu ja militaartehnoloogia rakendamisest, et kontrollida elanikkonda. Nutifooride vastu organiseerus rühm muidu igati korralikke ja stiilselt riietunud briti täiskasvanuid, kes hakkasid end nimetama blade runner’iteks. Paraku ei võitle nad ühegi salaorganisatsiooniga, vaid püüavad hävitada tehnoloogiat, mis pidanuks kõrvaldama valgusfooride juures just selle, mis kellelegi ei meeldinud.

Selliste lugude kooshoidmine nõuab märkimisväärselt rohkem vaimset gümnastikat ja neisse uute üksikasjadesse põimimist, kui uskuda lihtsasse valgusfoori. Seejuures muudeti valgusfoore nutikateks esmajärjekorras just neil ristmikel, kus on jalakäijate ohutusega kõige enam probleeme.

Ometi ootab nüüd mõnd ärganud pensionäri karistus vähemalt kaheksa valgusfoori rikkumise eest. Ühes maakonnas on praeguseks lõhutud paarsada valgusfoori, nädalas lisandub keskmiselt kümme rikutud valgusfoori. Paradoksaalne käitumismuster ületas korduvalt uudiskünnise.

Lõiketangide ja redelitega kodanikke arulagedateks on lihtne tembeldada sotsiaalselt kasulikku tehnoloogiat hävitavateks vandaalideks. Probleem pole aga halbades inimestes. Selle sisuks on kasvav vastuolu tehnoloogilise keerukuse ning ühiskonna suutlikkuse vahel seda mõista ja usaldada. Inimesele kasuliku tehnoloogia aluspõhimõtteid on üha raskem mõista ja seda peaks tasakaalustama suurem usaldus. Pidavalt muutuvas tehnokultuuris aga seda enam eriti ei leidu.

Võib juhtuda vastupidi, kui rahvast rahustama mõeldud täiustatud valgusfoori tehniline selgitus ületab võimekust uuendustest aru saada ja pakub tehniliste märksõnadega ainest konspiratsioonidele.

Nähtust uurivad teadlased soovitavad näha pigem impulsiivse vägivalla, hirmude ja ängistuse reaktsioonide põhjuseid. Konspiratsioonilugusid on palju ja eripalgelisi. Võti ei asu neis lugudes, vaid inimestes, kelles tärkab vajadus kiiresti areneva ebakindluse ja arusaamatuse olustikus leida pigem emotsionaalseid pingeid vallandav seletus, kui vaoshoitud arutluskäik.

Liiklusandurite ümber toimuv möll pole esimene taoline juhtum. Alles hiljuti vallandus hävitav laine, kui operaatorid võtsid kasutusele 5G-mobiilside. Muutuste tempo kasvab ning sellega koos on oodata suuremat sotsiaalse reaktiivsust. Kõrgi rumalaks tembeldamisega kuulutakse paraku samasugusesse, tegelikkusega mitte arvestavasse rühmitusse.

Kirjeldatud probleem on jõudnud ka meile. Eesti teedele paigaldatavate liiklusvooge registreerivate andurite uudises peeti vajalikuks eraldi rõhutada, et tegemist pole sõidukeid jäädvustavate videokaameratega. Tehniliselt on see väike täpsustus, kuid sotsiaalselt sisaldab see palju tähenduslikumat vihjet.

Enne, kui uus masin hakkab midagi tegema, tuleb rahvale kinnitada, mida see kindlasti ei tee. Paraku peame valmistuma, et igale seletuskatsele järgneb konspiratsioonide laine, mille eest ei kaitse ka stiilne vihmamantel.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.