Aeg-ajalt võib riigis ikka ette tulla suuremaid kriise, mille puhul olemasolevatest päästjatest, merepäästjatest, politseinikest või demineerijatest olukorra lahendamiseks ei piisa.

Nii näiteks võib rahuajal ette tulla suuremaid metsatulekahjusid või üleujutusi ning samal ajal valmistub riik aga ka enda kaitsmiseks võimaliku agressiooni korral, olgu selleks ränderünne või sõda. Selleks, et kõigiks sarnasteks kriisideks paremini valmis olla, soovib siseministeerium muuta seadust, et saaks moodustada ka uusi kriisireserve.

Siseministeeriumi nõunik Kristen Kanarik rääkis, et praegu võimaldab seadus anda kriisirolli abipolitseinikele ja abidemineerijatele. Nüüd soovitakse seadust aga muuta, et kriisiroll anda ka vabatahtlikele häirekeskuses, vabatahtlikele päästjatele ja ka vabatahtlikule merepäästele.

“Mida see kriisiroll tähendab, on see, et inimene annab vabatahtlikult nõusoleku meie kriisirolliga reservi kuulumiseks. Juhul, kui valitsus otsustab, et neid on vaja kriisiolukorra lahendamisse kaasata, siis seda valitsuse otsuse alusel ka tehakse. Seadusest tulenevalt anname neile õiguse töölt eemale jääda ja tulla aidata meil kriisi lahendada,” rääkis Kristen Kanarik.

Kanarik rääkis, et siseministeeriumi nägemuses on kriisiülesannete täitmiseks vaja vähemalt 5000 kriisirolliga vabatahtlikku.

Päästeameti juht Margo Klaos rääkis, et näiteks loodavasse vabatahtlikku päästereservi otsivad nad juurde umbes 500 inimest. Esimese hooga hakatakse otsima inimesi, kes on juba vastava väljaõppe saanud, rääkis Klaos.

“Me otsime kindlasti neid inimesi, kes on kas siis väikese palga, mittesobiva töökorralduse, elukohamuutuse või mingi muu põhjusega Päästeametist ära läinud, aga on valmis kriisi ajal siiski meiega liituma ja seda rolli täitma,” rääkis ta.

Suuremas osas loodab päästeamet siiski nii-öelda tavalistele inimestele tänavalt. Otsitakse neid, kes tunnevad, et tahavad rohkem panustada ja olla kriisi ajal teiste jaoks olemas, rääkis Klaos.

“Neile me seda vabatahtlikku päästeõpet ka pakume ja nad kriisireserviks ette valmistame. Eeldus on see, et inimene ütleb, et ta soovib suures kriisis olla Päästeameti juures ja teisi inimesi abistada,” sõnas Päästeameti juht.

Nii nagu kaitseväe reservistidele, hakatakse ka päästeala kriisireservistidele korraldama reservõppekogunemisi ning õppusi. Niisamuti on neil plaani järgi ka sotsiaalsed tagatised.

“Kui inimene nõustub kriisirolli võtma ja meil on konkreetselt kriisirolliga seonduv väljaõpe kavandatud, siis selleks ajaks inimene saab töölt ära tulla. Talle peab säilitama töökoha ja ta saab hiljem ka sinna tagasi minna,” selgitas Kristen Kanarik.