Olukorda ei parandada ultimaatumite esitamine, ülehoolitsemine või tarvitaja probleemide enda kanda võtmine. Lähedase eest ei ole vaja tema tegude tagajärgi lahendada ega probleemi varjata või selle kohta teistele valetada. Samuti ei tohiks olla liigselt järeleandlik, kuna pidev järeleandmine konfliktide vältimiseks võib samuti olukorda süvendada.

Kuidas mõjutab uimastite tarvitamine lähedasi?

Uimastite tarvitamine ei mõjuta ainult tarvitajat, vaid sageli kogu tema lähedaste ringi. Pereliikmed võivad kogeda tugevaid ja vastakaid emotsioone, näiteks häbi, viha, hirmu ja enesesüüdistamist ning mida kauem uimastite tarvitamine kestab, seda suuremaks võib muutuda selle mõju peresuhetele ja igapäevaelule.

Mis on kaassõltuvus?

Kaassõltuvus on emotsionaalne ja käitumuslik seisund, kus inimene suunab kogu oma aja ja energia uimastitarvitaja aitamisele, kontrollimisele ning tema probleemide lahendamisele. Pidev teise eest vastutamine ja hirmu all elamine viib aja jooksul kurnatuse, süütunde, madala enesehinnangu ja isoleerumiseni.

TAI andmetel on peamised kaassõltuvuse tunnused:

• enda unustamine, teise vajadused ja mured seatakse alati enda omadest ettepoole,

• liigne kontroll, pidev vajadus juhtida olukordi, inimesi ja teise käitumise tagajärgi,

• hirm ja pinge, sügav hirm hülgamise ees, madal enesehinnang ning vajadus teiste heakskiidu järele.

Kaassõltuvusest vabanemine algab samuti probleemi teadvustamisest ja selle mõju mõistmisest, mis võimaldab seada enda vaimse ning füüsilise heaolu taas esikohale. Edasiliikumiseks on oluline lõpetada tarvitaja tagajärgede klaarimine ja tema probleemide kinnimätsimine, näiteks võlgade maksmine. Tervenemise teel tasub otsida tuge professionaalidelt, nagu psühholoog või vaimse tervise õde.