FSB Peterburi ja Leningradi oblasti piirivalvevalitsus teatas, et 16.–26. septembrini rakendatakse Slantsõ ja Kingissepa rajooni piirialadel meetmeid “piiri- ja ränderežiimi rikkumiste ennetamiseks” ning “vee bioressursside kaitsmiseks”. 

Sel perioodil on keelatud väikelaevadega liiklemine Narva jõe lõigul Bolšaja Tšerjomuhha jõest kuni Krjuša (Krivasoo) jõeni. 

Samuti on kehtestatud öine liikumiskeeld väljaspool asulaid viiekilomeetrisel maa-alal piki riigipiiri Kingissepa ja Slantsõ rajoonis. Alal on keelatud pidada ka jahti ja kanda tulirelvi.

Eesti piiriesindaja Eesti-Vene piiril Andris Viltsin ütles, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) oli varasemalt teadlik, et Venemaa kehtestab teatud perioodiks mitmes Eestiga piirnevas piirkonnas liikumiskeelu. Venemaa piiriesindus PPA-d sellest ise eelnevalt ette ei teavitanud.

PPA hinnangul ei ole sellised piirangud erakordsed.

Viltsin selgitas, et Vene pool on aeg-ajalt kehtestanud ennetustegevusteks või õppuste raames erinevaid liikumispiiranguid ja ka tavaolukorras on Vene poole piiritsoonis liikumine keerulisem kui mujal.

“Venemaal on viie kilomeetri laiusel piiriga külgneval alal igapäevaselt oluliselt karmimad meetmed kui Eestis. Näiteks Ivangorodi (Jaanilinna – toim) ei saa iga inimene siseneda – selleks peab olema kutse,” sõnas Viltsin.

“Selliseid meetmeid on Vene pool ajast aega rakendanud sõltuvalt olukorrast. See ei ole tavapärane, aga see ei ole ka midagi nii erakordset,” lisas ta.

PPA esindaja hinnangul võis Vene poole huvi olla ennetada valimiste ajal intsidente.

Hiljuti selgus, et Venemaa kindlustab Narva jõe kallast – selge seos kahe juhtumi vahel aga puudub.

“Ilmselgelt on näha, et Vene pool panustab üha enam meetmeid ja ressurssi piiri valvamisse, et seda tööd tõhustada ning tagada vajadusel reageerimiseks ligipääs. Ma arvan, et seda tuleb vaadata suures pildis koos kõige muuga. Eks nad tõstavad oma valmisolekut ja võimekust ning tundub, et selle poole peal neil ressursipuudust ei ole,” rääkis Viltsin.

Möödunud nädalavahetusel toimusid Venemaa pseudovalimised, mille võitis oodatult võimupartei Ühtne Venemaa. Ukraina president Volodõmõr Zelenski on varem hoiatanud, et Venemaa plaanib pärast septembris toimuvaid riigiduuma valimisi mobiliseerida umbes 300 000 inimest.

Siseminister Igor Taro (E200) ei välista, et piirangute taga võib olla plaanitav mobilisatsioon.

“Kindlasti on olnud erinevaid oletusi järgmise sundmobilisatsiooni kohta ning arvestades seda, milliste raskustega on nad oma valimisetenduse läbi viinud, kui karme piiranguid on pidanud kehtestama selleks, et oma tulemus valmis joonistada ja milliseid tegevusi taluma, ei saa loomulikult midagi välistada,” lausus ta.

Siseminister märkis, et ei ole palju venelasi, kes tahaksid sõtta surema minna, ning et meede võib olla seotud katsega takistada kodanikel riigist põgeneda. Samuti rõhutas ta, et sõjaväekohustusest põgenemine ei ole alus rahvusvahelise kaitse saamiseks. 

“Venemaa ise teab, miks ta neid meetmeid rakendab,” nentis Taro. “Iseenesest erikord on neil piirivööndi suhtes alati olnud, see ala ei ole kunagi olnud niisama vabalt ligipääsetav.”