1217 – toimus Madisepäeva lahing, kus langesid eestlaste väejuht Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo.
Tema kohta on öeldud kuningas ilma kuningriigita, eestlaste kroonimata kuningas jne. Kindel on aga see, et Lõhavere Leole linnuse vanem Lembitu oli eestlaste muistse vabadusvõitluse tuntuim tegelane.
Lembitu suri Madisepäeva lahingus 1217. aastal. Andmeid Lembitu elu ja tegevuse kohta on säilinud tegelikult äärmiselt vähe – kõik mida me Lembitust tegelikult teame, pärineb Henriku Liivimaa kroonikast.
21. septembri sündmused Eestis:
1217 – Madisepäeva lahing, langesid eestlaste väe juht Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo.
1329 – Taani kuningas Christoffer II lubas, et ta ei anna kunagi Eestimaad ära.
1801 – Venemaa keiser Aleksander I tunnistas Balti kindralkubermangu vormis eksisteerivat Balti provintside eristaatust.
1934 – Valdur Rannaleet ületas purilennukil «Sinilind» Soome lahe.
1941 – Saksa väed hõivasid Kuressaare.
1944 – Porkuni lahing Narva rindelt taganevate Eesti Relva-SS üksuste ja Punaarmee (sealhulgas Eesti Laskurkorpuse) vahel.
1947 – Tallinnas Tõnismäel asunud Vabastajate väljakul avati vabastajate monument, mida hiljem hakati nimetama pronkssõduriks (pronkssõdur teisaldati Kaitseväe kalmistule 27.04.07).
1995 – teede- ja sideministri Kalev Kuke eestvedamisel lõppes regulaarne reisirongiliiklus Riisipere – Haapsalu liinil.
1994 – Tartu maakohus kuulutas välja Tartu Kommertspanga pankroti.
2008´– Vahi alla võeti kõrge riigiametnik, riigi julgeoleku volitatud esindaja Herman Simm (Harju maakohus tunnistas 25.02.09 kinnisel istungil Herman Simmi süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning karistas taasiseseisvunud Eesti esimest ametlikku spiooni 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega (Simm vabastati vanglast ennetähtaegselt 23.12.19).
Ja maailmas:
1745 – Madame de Pompadourist sai kuningas Louis XV ametlik favoriit.
1745 – Jakobiidid purustasid Prestonpansi lahingus kümne minutiga Sir John Cope’i juhitud kuningaväed.
1746 – Prantsusmaa hõivas Madrase (tänapäeva Chennai).
1898 – Hiina leskkeisrinna Cixi haaras võimu.
1937 – ilmus J. R. R. Tolkieni raamat «Kääbik».
1964 – Malta saavutas iseseisvuse.
1965 – Singapur sai ÜRO liikmeks.
1981 – Suurbritannia andis Belizele iseseisvuse.
1991 – Nõukogude Liit tunnustas Armeenia iseseisvust.
1991 – NSV Liidu president Mihhail Gorbatšov andis välja seaduse, mille kohaselt tuli Balti riikidest NL sõjaväkke võetud ajateenijad kuu lõpuks koju lasta.
1993 – Venemaa Föderatsiooni president Boriss Jeltsin
More saatis Venemaa Ülemnõukogu laiali ja asendas endise põhiseaduse uuega, mis andis talle erakorralise täidesaatva võimu.
2013 – islamiterroristid ründasid Nairobis kaubanduskeskust. Hukkus 39 ja haavata sai 150 inimest.
2018 – Haruldase mürgise viiruse tagajärjel suri Vietnami president Tran Dai Quang.
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 |
| 14 | 15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 |
| 21 | 22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 |
| 28 | 29 | 30 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 2026 | ||||||
21. september on Gregoriuse kalendri 264. (liigaastal 265.) päev. Juliuse kalendri järgi 8. september (1901–2099).
Sündmused
- 1217 – Madisepäeva lahing, langesid eestlaste väe juht Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo.[1]
- 1329 – Taani kuningas Christoffer II lubas, et ta ei anna kunagi Eestimaad ära.[viide?]
- 1801 – Venemaa keiser Aleksander I tunnistas Balti kindralkubermangu vormis eksisteerivat Balti provintside eristaatust.[2]
- 1920 – asutati Krüüdneri valla põllumeeste kogu.
- 1925 – Elva ja Pritsu jaamade vahel põrkasid kokku kaks soomusrongi, õnnetuses hukkus viis inimest.[3]
- 1934 – Valdu Rannaleet ületas purilennukil Sinilind Soome lahe.
- 1941 – Saksa väed hõivasid Kuressaare.
- 1944 – toimus Porkuni lahing Narva rindelt taganevate Eesti Relva-SS üksuste ja Punaarmee (sealhulgas Eesti Laskurkorpuse) vahel.[4]
- 1992 – RTV alustas oma programmi näitamist ETV kanalil.
Maailmas
- 454 – keiser Valentinianus III lasi mõrvata väejuht Aetiuse.
- 1745 – Madame de Pompadourist sai kuningas Louis XV ametlik favoriit.
- 1745 – jakobiidid purustasid Prestonpansi lahingus kümne minutiga John Cope'i juhitud kuningaväed.
- 1746 – Prantsusmaa hõivas Madrase (tänapäeva Chennai).
- 1898 – Hiina leskkeisrinna Cixi haaras võimu.
- 1931 – Suurbritannia loobus kullastandardist.
- 1937 – ilmus J. R. R. Tolkieni romaan "Kääbik".
- 1939 – Raudkaart mõrvas Rumeenia peaminister Armand Calinescu.[5]
- 1964 – Malta iseseisvus ja lõi Suurbritanniast lahku.[6]
- 1965 – Singapur sai ÜRO liikmeks.
- 1981 – Suurbritannia andis Belize'ile iseseisvuse.
- 1991 – Nõukogude Liit tunnustas Armeenia iseseisvust.
- 1993 – 1992.–1993. aasta konstitutsioonikriis Venemaal: Venemaa Föderatsiooni president Boriss Jeltsin saatis Venemaa Ülemnõukogu laiali ja asendas endise põhiseaduse uuega, mis andis talle erakorralise täidesaatva võimu.
- 2012 – Türgis Silivris mõistis kohus karistused 330 ohvitserile, keda süüdistati väidetava 2003. aasta riigipöördekatse ettevalmistamises. Õigeks mõisteti 34 inimest, enamus ohvitsere said kuni 18-aastase vanglakaristuse. Kindralid Çetin Doğan, Özden Örnek ja İbrahim Fırtına said eluaegse vanglakaristuse, mida lühendati hiljem 20 aastale.
- 2013 – islamiterroristid ründasid Nairobis kaubanduskeskust. Hukkus 39 ja haavata sai 150 inimest.[7]
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 21. septembril
- 1929 – Edgar Valter, eesti raamatugraafik ja karikaturist
- 1934 – Leonard Cohen, Kanada laulja
- 1937 – Aarne Üksküla, eesti näitleja
- 1946 – Mart Siimann, eesti poliitik
- 1947 – Stephen King, ameerika kirjanik
- 1949 – Raimo Kangro, eesti helilooja
- 1955 – Mika Kaurismäki, soome filmilavastaja
- 1968 – Siiri Sisask, eesti laulja
- 1977 – Andre Pärn, eesti korvpallur
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 21. septembril
- 19 eKr – Vergilius, Rooma kirjanik
- 1217 – Lembitu, eestlaste vanem
- 1558 – Karl V, Saksa-Rooma keiser
- 1832 – Walter Scott, šoti kirjanik
- 1860 – Arthur Schopenhauer, saksa filosoof
- 1916 – Jakob Kõrv, eesti kirjanik ja ajakirjanik
- 1939 – Emma Lasberg, eesti arst
- 1941 – Juhan Ehatamm, eesti politseinik
- 1944 – Artur Phleps, Saksa sõjaväelane
- 1944 – Otto Uin, Eesti sõjaväelane
- 1948 – Viktor Toom, Eesti sõjaväelane
- 1952 – Voldemar Rieberg, Eesti sõjaväelane
- 1996 – Franz Pfnür, Saksamaa mäesuusataja
- 2008 – Mati Mark, eesti sporditegelane
- 2014 – Peeter Jakobi, eesti näitleja
- 2014 – Sergei Kljaštornõi, vene orientalist
- 2019 – Sigmund Jähn, saksa õhuväelane ja kosmonaut
Pühad
- Rahvusvaheline rahupäev
- Sügisene madisepäev
- Malta, Belize'i ja Armeenia iseseisvuspäev
Ilmarekordid
Viited
- ↑ http://www.virumaa.ee/2004/09/ve-madisepaeva-lahing/[alaline kõdulink]
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre
Sulev Vahtre (1937. aastani Vinkmann; 7. juuli 1926 – 31. august 2007) oli eesti ajaloolane, Tartu Ülikooli professor ja ühiskonnategelane. More. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 110 - ↑ Kohutav õnnetus manöövritel. Rahvaleht, 22. september 1925, nr. 83, lk. 1.
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. juuli 2012. Vaadatud 23. juulil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 6. august 2016. Vaadatud 23. juulil 2016.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.visitmalta.com/en/event-details/2016-09/independence-day-6529
- ↑ http://www.bbc.com/news/world-africa-24189116
