Kogu Euroopas tõhustatakse hädaolukordadeks valmistumist seoses uute hoiatustega Vladimir Putini algatatava suure eskalatsiooni kohta.

Luurejuhid üle kogu kontinendi on nüüd üha veendunumad, et Venemaa kavandab pärast sel nädalavahetusel toimuvaid parlamendivalimisi ulatuslikku mobilisatsiooni, mille käigus peaks aasta lõpuks armeesse lisanduma kuni 300 000 uut sõdurit. Teadete kohaselt soovitavad Kremli ametnikud ja Venemaa värbamiskeskuste töötajad oma lähedastel Venemaalt lahkuda, et vältida sundvärbamist, vahendab Mirror.

Seoses kasvavate hirmudega võimaliku sügisese rünnaku ees Ida-Euroopas või katsete ees kahjustada NATO riikide taristut, korraldas Prantsusmaa president Emmanuel Macron reede õhtul oma poliitiliste rivaalidega harukordse erakorralise kohtumise; sellel anti kandidaatidele ülevaade välismaistest ohtudest enne järgmisel aastal toimuvaid valimisi. Kohtumine toimus vaid mõni tund pärast seda, kui ta oli hoiatanud, et riik „peab kriiside ajal ühtseks jääma”.

Poola peaminister Donald Tusk rääkis seevastu Euroopa luureteenistuste „väga järjepidevast ja kahjuks veenvast” üksmeelest, mille kohaselt võib Venemaa valmistuda lähikuudel rünnakuteks naabruses asuvate NATO riikide vastu – ning esitada neid juhtumeid õnnetustena.

„On reaalne oht, et droonid või muud tüüpi raketid võivad siseneda ühe või mitme idatiiva riigi territooriumile ja isegi kahjustusi tekitada, samas kui ametlikuks versiooniks jääb, et tegemist oli õnnetusega,” ütles ta reedel parlamendiliikmetele.

Lekkinud dokumendid näitavad, et Saksamaa haiglatele on antud korraldus koostada plaanid massiliste kannatanute vastuvõtmiseks – sellest teatas sel nädalal Bloomberg –, kuna hoiatatakse, et relvakonflikti korral Baltimaades võidakse rindelt iga päev evakueerida kuni 1000 NATO sõdurit, mis koormaks kiiresti üle sõjaväe enda meditsiiniüksused.

Samal nädalal andis Briti valitsus ametnikele korralduse uuendada riigi nn sõjaplaani (ingl war book), milles kirjeldatakse riigi juhtimist suure konflikti korral; seda tehakse esimest korda pärast külma sõja lõppu. Uuendatud plaanid peaksid valmima aasta lõpuks.

Briti välisministeerium reageeris eile õhtul teravalt Kremlile pärast seda, kui Vladimir Putin hoiatas, et Ukraina territooriumil asuvaid Briti objekte võidakse pidada „legitiimseteks sihtmärkideks”, kui neid kasutatakse Venemaa-vastaste kaugmaarünnakute toetamiseks.

Ministeeriumi pressiesindaja sõnul püüab Venemaa juhtida tähelepanu kõrvale oma 2022. aasta veebruaris alanud sissetungist Ukrainasse ning kinnitas, et Ühendkuningriiki ei heidutata Kiievit relvastamast.

Venemaa välisministeerium kutsus välja Ühendkuningriigi Moskva-saatkonna asejuhi Danae Dholakia, et avaldada pahameelt Briti toetuse pärast Ukrainale sõjas, mille vallandas Putini sissetung. Kõrgele diplomaadile anti mõista, et Venemaa võib sellele vastuseks rakendada „vastumeetmeid”.

Ühendkuningriigi välisministeeriumi pressiesindaja ütles: „See on järjekordne katse juhtida tähelepanu kõrvale Venemaa barbaarselt täiemahuliselt sissetungilt Ukrainasse ja diskrediteerida Ühendkuningriiki maailmaareenil.”

„Oleme pühendunud sellele, et pakkuda Ukrainale enesekaitseks vajalikku varustust, ega vähenda oma toetust õiglase ja kestva rahu saavutamiseks,” lisas ta.

Loe allikast edasi