Kui politsei või kiirabi peavad tuvastama sündmuskohal võimaliku narkojoobe, tuginetakse praegu enamasti kiirtestidele, mille täpsus jätab sageli soovida. Proovis leiduva aine täpse sisalduse ja koguse määramiseks on vaja saata positiivsed proovid laborisse kontrolli. Labori vastust tuleb oodata mõnikord aga päevi.
Kui politsei menetlustoimingute puhul võib täiendavaks kontrollimiseks aega olla, siis näiteks inimese tervislikku seisundit hinnates on arvel iga minut. Eriti oluline on see organismis kiiresti lagunevate ainete puhul, näiteks kui on vaja tuvastada, kas ohvrile on manustatud korgijooki ehk GHB-d.
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased ja idufirma SafePAS on juba üle kümne aasta arendanud analüüsiseadet nimega Drug Hunter, mille ülesanne on viia täpne narkotestimine labori seinte vahelt välja. Teadlaste analüsaatoriga saab määrata nii narkootilise aine, kui ka selle koguse, vaid umbes veerandtunniga.
Seni on katsetatud tehnoloogiat tihedas koostöös politsei- ja piirivalveametiga, kuid tänavu suvel tehti koostööd ürituste korraldajatega. Tallinna Tehnikaülikooli nooremprofessori ja SafePasi asutaja Jekaterina Mazina-Šinkari sõnul oli eesmärk mõista, kuidas võiks kasutada seadet erakasutaja.
“Võimalik on teha süljeanalüüs inimestele, kellel on näiteks kahtlus, et nende kokteili sisse on pandud narkootilist ainet. Või on inimene midagi tarbinud ning tal on väga paha olla, aga ta ei tea, mis see oli,” selgitas teadlane.
Pidevalt muutuv must turg
Seade kasutab kapillaarelektroforeesi tehnoloogiat, millega analüüsitakse ka DNA-d. “See on väga tundlik meetod, mille käigus me esmalt eraldame kõik proovis esinevad ained, ergastame need ja tuvastame detektoriga. Seejärel me mitte ainult ei identifitseeri ainet, vaid ka kvantifitseerime selle,” kirjeldas ta seadme tööprotsessi. Sellegipoolest jääb tema sõnul positiivsete proovide puhul alati alles ka täiendav kontroll, mida tehakse laboritingimustes.
Praegu suudab Drug Hunter tuvastada levinumaid narkootilisi aineid, näiteks kokaiini, amfetamiini, metamfetamiini ja MDMA-d. Samuti tunneb seade ära tramadooli, kodeiini ja morfiini, aga ka THC.
Narkootiliste ainete levik sõltub aga suuresti ajahetkest ja regioonist, seega peavad teadlased kogu aeg mustal turul toimuvaga kaasas püsima. “Käib teadustöö, kus uurime uusi narkootilisi aineid, nende metabolismi ja seda, kuidas neid on võimalik hiljem inimese organismis tuvastada. Samas on nn klassikaliste narkootikumide osakaal 97 protsenti kõikidest kasutusjuhtumitest ning vaid kolm protsenti on uued narkootilised ained,” selgitas Mazina-Šinkar.
Festivalidel ja liiklusjärelevalves testitud Drug Hunteri mudel on umbes printeri suurune. Aasta eest pälvis aga arendusmeeskond ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuselt 2,5 miljoni euro suuruse toetuse, et muuta seade väiksemaks. Järgmise generatsiooni mudel, mida testiti esmakordselt selle aasta augustis, sarnaneb mõõtmetelt juba kingakarbile.
“Suurim väljakutse pole pelgalt seadme vähendamine, vaid lõpptulemuse usaldusväärsuse tagamine. Me ei testinud ainult tehnoloogiat, mille töötamist me juba tunneme, vaid ka analüsaatori kasutusmugavust. Otsisime võimalusi, mida saaks veelgi parandada või lihtsamaks muuta,” sõnas Mazina-Šinkar.
Laborist rahvuvahelisele turule
Teadlaste järgmine eesmärk on muuta narkootikumide tuvastamine sama lihtsaks ja töökindlaks, nagu kasutatakse praegu tavalist alkomeetrit. “Tehnoloogiliselt oleme sellele juba üsna lähedal, aga siin tuleb eristada tehnoloogiat ja ametlikku kasutuselevõttu,” rõhutas teadlane seadusandluse rolli.
“Kui mõtleme alkomeetrile, siis praegu tundub see meile väga lihtne: inimene puhub, aparaat näitab numbrit ja selle põhjal saab teha otsuse. Tegelikult on selle taga aastakümnete jooksul välja kujunenud teaduslik teadmine ja paika pandud piirväärtused. Narkootiliste ainete puhul on see veelgi keerulisem, sest tegemist on erinevate ainetega, mille toime, ainevahetus ja kontsentratsioonid on erinevad,” selgitas ta.
See tähendab, et välisturgudele minnes tuleb seadme parameetreid kohandada täpselt sihtriigis kehtivate seaduste ja piirnormide järgi. Nõudlus kiire ja usaldusväärse analüüsi järele on aga kahtlemata olemas. Viimase aasta jooksul on SafePAS jaganud kogemusi nii Inglismaa politsei, Saksamaa kohtuekspertiisi kui ka Hispaania
More ja Tšehhi ekspertidega.
Mazina-Šinkari sõnul andis teadusmahuka seadme laborist praktikasse toomine olulisi õppetunde. “Hea teaduslik tulemus ei ole veel kohe valmis toode,” võttis ta kokku üle kümne aasta pikkuse arendustöö. Kui teadlased soovivad alati maksimaalset tundlikkust ja täpsust, siis lõppkasutajat huvitavad eelkõige seadme hooldus, analüüsi kiirus ja usaldusväärsus, nentis teadlane.
“Meie eesmärk ei ole teha lihtsalt veel ühte kiirtesti,” rõhutas Mazina-Šinkar, “Meie eesmärk on tuua usaldusväärne instrumentaalne mõõtmine laborist otse sinna, kus tuleb vastu võtta otsuseid”.
Kuula täismahus Jekaterina Mazina-Šinkari intervjuud teadussaates “Atlas“, mis on Vikerraadio eetris pühapäeva õhtuti kell 17.05.
Related Posts
