Südame-veresoonkonna haigused on Eestis kõige levinumad kroonilised haigused, kõige levinumad surmapõhjused, aga ka kõige rohkem enneaegset surma põhjustavad haigused.

“Südamehaiguste omapära on, et me üsna hästi teame, miks südamehaigused tekivad, erinevalt paljudest teistest haigustest ja meil on olemas vahendid selleks sekkumiseks, aga neid vahendeid tuleb rakendada ja tuleb olla järjepidev,” lausus kardioloogide seltsi esimees Märt Elmet.

Elmeti sõnul on tegu suuresti elustiilihaigustega, mille riske on võimalik oma käitumist muutes vähendada, aga tervisekäitumise poolest on eestlased pigem ida-eurooplased ja ei hooli oma tervisest nii palju kui võiks.

“Kordi odavam on haigusi ennetada, ära hoida, kui ravida tagantjärgi ehk kustutada tulekahju. See on väga kallis. Mitte ainult meie, vaid ka teised rikkad Euroopa riigid rahaliselt ei vea seda välja ja me kaotame inimeste tervist täitsa asjatult,” sõnas Elmet.

Kui Euroopas moodustavad välditavast suremusest südame-veresoonkonna haigused 25 protsenti, siis Eestis on see 30 protsenti. Kardioloog Alar Irsi sõnul on välditavate surmade vähendamiseks vaja tegeleda kiiresti kasvava laste ülekaalu probleemiga. Kui 2001. aastal oli seitse protsenti teismelistest ülekaalulised, siis 20 aastat hiljem on kogukaid lapsi juba 20 protsenti.

“Mida iganes me suudame välja mõelda, et noorte ülekaal ja vähene liikumine oleks väiksem probleem kui praegu, et seda tulebki teha,” ütles Irs.

Teiseks tuleb kindlasti hakata tegelema inimestega, kellel on risk haigestuda südameveresoonkonna haigustesse.

“Näiteks kõrgvererõhutõbi Eestis on kõige selgem sihtmärk. Need inimesed on juba praeguste andmete põhjal võimalik üles leida. Kui me nad kätte saame – haridus ja ravi hoiavad selle ära, et nad saavad kõrgvererõhutõve tüsistusena infarkti või neerukahjustuse,” lausus Irs.

Kuna töötervishoiuarsti juures käimine on ainus kohustuslik arstivisiit, siis lähiajal hakatakse testima, kas seal oleks võimalik tõvedele varem jaole saada.

“Töötervishoiuarst teeb erinevaid analüüse, küsib terviseinfot ja siis hinnatakse, kui inimesel on kõrgem risk saada endale südame-veresoonkonna haigus või tal on juba haigus, mida ei jälgita, siis töötervishoiuarst teeb talle spetsiaalse ennetusplaani, nõustab teda, dokumenteerib natukene paremini kui täna,” ütles tervisekassa esmatasandi portfelli juht Liis Kruus.

Inimese tervisel silma peal hoidmine jääb aga endiselt perearsti ülesandeks. Kõrgvererõhutõvega käib aasta jooksul arsti juures keskmiselt 270 000 inimest, kelle ravikulud on ligi 36 miljonit eurot. Vereringeelundite haiguste kulu tervisekassale on aastas keskmiselt 203 miljonit eurot.