Läti president hoiatas, et Euroopa ei suuda sammu pidada Ukrainas toimuvate arengutega drooni- ja õhusõjas ning et enamik NATO riike ei suudaks tõrjuda Venemaa raketirünnakut, kui konflikt peaks laienema.

Need sõnad lausus Edgars Rinkēvičs Washingtonis väljaandele Guardian antud intervjuus, märkides, et tehnoloogiline areng droonisõjas liigub „välgukiirusel” ning praegused jõupingutused õhusõjaks valmistumisel võivad juba järgmise aasta keskpaigaks olla aegunud.

„Näeme, et õhukaitses, droonikaitses ja ballistiliste rakettide vastases kaitses on tõsiseid probleeme,” ütles ta. „Ja olgem ausad – see probleem on nii Ukrainal kui ka kogu Euroopal ja NATO-l.

Sest kui Venemaa otsustaks sellel territooriumil mõne raketi käiku lasta, oleks sellega toimetulek paljudele riikidele tänasel päeval tõsine väljakutse,” lisas ta.

Ukraina ja tema Euroopa liitlased seisavad nüüd silmitsi viivitustega ülioluliste Patriot-tüüpi ja muude õhutõrjerakettide tarnimisel. USA on sealse parlamendi Kongressi eelarvebüroo hinnangul kasutanud sõjategevuses ära ligi kaks kolmandikku oma kriitilise tähtsusega tõrjerakettide varudest ning nende taastamine võib võtta vähemalt viis aastat.

USA on kaalunud Patriot-süsteemide tootmise delegeerimist Ukrainale ja Euroopale, kuid seni pole kokkuleppeni jõutud.

„See sõltub USA valitsusest ja ettevõttest,” ütles Rinkēvičs, märkides, et arutelud jätkuvad, ning tunnistades samas litsentsimisega seotud tehnilisi raskusi. „Meil on Euroopas teatav tootmisvõimekus olemas, kuid olgem ausad: Patriot-süsteemid on selle ülesande täitmiseks endiselt ühed parimad, kui mitte lausa parimad.”

Järgmisel nädalal New Yorgis toimuval ÜRO Peaassambleel on oodata Donald Trumpi kohtumisi Euroopa tippjuhtidega ajal, mil NATO liitlased on tõhustanud hoiatusi ohu eest, et Venemaa võib Ukraina sõda laiendada.

Poola peaminister Donald Tusk hoiatas neljapäevases kõnes, et Venemaa võib lähikuudel korraldada drooni- või raketirünnakuid Ukrainat toetavate NATO riikide vastu, püüdes sellega proovile panna alliansi pühendumust kollektiivkaitsele vastavalt põhikirja 5. artiklile.

Tusk ütles, et Venemaa püüab „nõrgestada NATO ühtsust” ja näidata, et „5. artikkel on pigem teoreetiline kui praktiline”, lisades, et Venemaa üritab juhtumeid õnnetustena serveerida.

Kui USA presidendilt Donald Trumpilt küsiti Tuski murede kohta seoses Venemaa rünnakutega Ukraina liitlaste vastu Euroopas, vastas ta: „Ma arvan, et nad on juba Ukraina liitlasi rünnanud. Nad on Ukraina liitlasi rünnanud umbes viis aastat.”

Seejärel avaldas ta toetust Poola presidendile Karol Nawrockile – keda toetab konservatiivne erakond Õigus ja Õiglus –, öeldes: „Teil on suurepärane president, ta oli suur Trumpi fänn… ta teeb suurepärast tööd ja tal on olukord kontrolli all.”

Balti riigid, mis asuvad samuti Venemaa idatiival, on oma hoiatusi alla surunud, märkides, et puuduvad märgid Moskva soovist alustada tavasõda, et tagasi vallutada alasid, mis kuulusid kunagi Nõukogude Liitu.

Kuid Rinkēvičs ütles, et Venemaa suurendab lähikuudel pärast kohalikke valimisi mobilisatsiooni ning kasutab seejärel talveperioodi, et Ukrainas survet avaldada ja ühtlasi teha kõik võimalik, et heidutada Ukrainat toetavaid riike seda jätkamast.

Sabotaažiaktid, küberrünnakud ning drooni- ja raketiintsidendid viitavad kõik sellele, et Venemaa paneb proovile Euroopa otsusekindluse Ukrainat toetada, ütles ta.

„Ma välistaksin tavapärase sõjalise sissetungi, kuid peaksime olema väga valvsad igasuguste muude võimaluste suhtes,” sõnas ta.

NATO hävitaja tulistas teisipäeval Leedu kohal alla Venemaa drooni. Poola tõstis neljapäeval õhku hävitajad ning sulges Lublini ja Rzeszów-Jasionka lennujaamad, kuna Venemaa korraldas rünnaku Lääne-Ukrainale.

Rinkēvičs väljendas samuti muret selle pärast, kas Euroopa liitlased liiguvad õiges suunas, et saavutada eesmärk kulutada kaitsele 5% SKP-st – see on kujunenud Valge Maja mõõdupuuks Trumpi administratsiooni jätkuvale toetusele NATO-le.

Ta märkis ka, et arutelud selle üle, kuidas Euroopa peaks kandma suuremat osa oma kaitsega seotud koormast, on muutumas konstruktiivsemaks, kuid lisas, et reaalsete võimekuste saavutamine võtab aega.

„Meie sõnum ongi see, et selleks on vaja aega,” ütles ta. „See ei saa juhtuda kuu ega aastaga.”

Loe allikast edasi