Vladimir Putin valmistub oma sõda Ukraina vastu laiendama ja hoogustama hübriidrünnakuid Kiievi Euroopa liitlaste vastu.

Lääne luureametnikud usuvad, et Venemaa liider valmistab ette pinnast „varjatud mobilisatsiooniks” pärast sel nädalavahetusel toimuvaid valimisi; selle käigus võidakse sõjaväkke kutsuda tuhandeid venelasi, vahendab Telegraph.

„Me näeme praegu administratiivseid ettevalmistusi, mis võimaldaksid seda sammu astuda, kui selline otsus langetatakse,” ütles üks luureallikas.

Samal ajal on Euroopa liidrid hoiatanud, et Kremli hübriidsõda Lääne vastu tõenäoliselt ägeneb.

Luureallikate sõnul on Putin surutud nurka: tema väed on kandnud Ukrainas 1,5 miljonit kaotust (sealhulgas 500 000 hukkunut) ning sissetung on sisuliselt takerdunud.

Arvatakse siiski, et ta otsustas olukorda teravdada, selle asemel et asuda pidama sisulisi rahuläbirääkimisi Donald Trumpi vahendusel.

Euroopa julgeolekuhirmud süvenesid reedel 18. septembril seoses teadetega, et USA kaalub vägede ulatuslikku väljaviimist Euroopast. Arvatakse, et USA sõjaministeerium Pentagon kaalub 25 000 – 40 000 sõduri äraviimist ning ühtlasi sõjalennukite, laevade ja relvastuse väljaviimist Euroopast.

USA lükkas need teated ümber, kuid NATO kõrgeim väejuht pidas alliansi teatel hiljem samal päeval Pentagoni juhtidega läbirääkimisi USA vägede paigutuse üle.

Euroopa kaitse- ja julgeolekuametnikud väljendavad omavahelistes vestlustes kartust, et Venemaa agressioon Ukrainas on eelkäijaks ulatuslikumale ja üha avalikumale tegevusele NATO territooriumi vastu, mis võib järgneda valimistele.

Kui Putin peaks mobilisatsiooni välja kuulutama, võib selle eesmärk väidetavalt olla suunatud sama hästi Euroopale kui Ukrainale, võimaldades tal paigutada vägesid uutesse baasidesse piki Venemaa läänepiiri NATO-ga.

Reedel andis Prantsusmaa president Emmanuel Macron oma ametnikele korralduse töötada välja plaan riigi kriitilise tähtsusega taristu ja kaitsetööstuse kaitsmiseks võimaliku sabotaaži eest.

Poola president Donald Tusk hoiatas, et Venemaa plaanib Ukrainat toetavate riikide pihta raketirünnakuid, lisades, et Moskva kavatseb neid intsidente kirjeldada kui „juhuslikke”, et testida NATO liitu.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles varem, et tema luureteenistused usuvad, et Moskva plaanib kutsuda teenistusse veel 300 000 sõdurit.

Lääne luureametnikud seadsid kahtluse alla, kas Venemaal on varustust 300 000 uue värvatu lahinguväljale saatmiseks, öeldes, et „väga suur avalik massimobilisatsioon tundub ebatõenäoline”.

Üks luureallikas ütles aga: „Me näeme palju nn varjatud mobilisatsiooni ja lisapingutusi lepingulise värbamise suurendamiseks”, sealhulgas kohtuprotsessi ootavate inimeste sundimist registreeruma, samuti neid, kes on võlgades või jäävad ülikoolis maha.

Bloomberg teatas reedel, et ka Kremli ametnike seas valitseb mure võimaliku massilise mobilisatsiooni pärast. Samuti viidati Venemaa dokumentidele, mis näitavad värbamiskeskuste aktiivsust, ning tõenditele, et osa venelasi püüab sõjaväkke kutsumise vältimiseks raha ja vara välismaale viia.

Rääkides Venemaa kasvavast ohust Euroopale, ütles Macron: „Viimastel nädalatel on Venemaa hübriidoht eurooplaste ja Prantsusmaa vastu tugevnenud.

Selle eesmärk on meid hirmutada ja murda meie püüdlusi Ukrainat toetada. Tulemuseks on aga täpselt vastupidine. Me ei lase end hirmutada, sest teame, et Ukrainas on kaalul meie tänane ja homne julgeolek.”

Moskva on hoiatanud, et Ukraina territooriumil asuvaid Briti objekte hakatakse pidama „legitiimseteks sihtmärkideks”, kui neid kasutatakse Venemaa vastu suunatud kaugmaarünnakute toetamiseks.

Venemaa välisministeerium kutsus välja Ühendkuningriigi Moskva-saatkonna asejuhi Danae Dholakia, et avaldada protesti Ühendkuningriigi toetuse pärast Ukrainale sõjas, mille vallandas Putini sissetung neli aastat tagasi.

Kõrgetasemelist diplomaati hoiatati, et Venemaa võib vastuseks rakendada „vastumeetmeid”, mis kordab Kremli sarnast jõu demonstreerimist.

President Macron kutsus reedel Prantsusmaa liidrid kolmetunnisele kohtumisele luureteenistuste juhtidega; teadaolevalt jättis see mõnele poliitikule vapustava mulje.

„Tulin just ligi kolm tundi kestnud briifingult ja aruteludelt vabariigi presidendi ning luure- ja julgeolekuteenistustega,” kirjutas Vasakpoolse Radikaalse Partei juht Guillaume Lacroix sotsiaalmeedias.

„Olles 50-aastane, olen harva tundnud sellist peapööritust. Peapööritust olukorra tõsidusest Lähis-Idas ja Ukrainas ning sellest röövellikust hullumeelsusest, mis tõukab maailma kaose poole,” märkis ta.

Ta teatas, et Prantsusmaa seisab silmitsi „tõsise” olukorraga, lisades: „Meie demokraatia ja meie riik peavad sellele juba täna vastu astuma ning homme kindlameelselt püsima.”

Loe allikast edasi