“Ma vahetut seost Eestiga ei näe. See on ikkagi Vene riigi sisepoliitiline sündmus, millest suuri poliitikapöördeid ju oodata ei ole,” ütles julgeolekuekspert Saks reedel ERR-ile.
“Otseselt mitte midagi. Selles mõttes, et kuna nendest valimistest ei sõltu mitte midagi, siis nende tagajärjel ei muutu mitte midagi,” lisas ka Vene-teemade asjatundja Tüür.
“Ma arvan, et täpselt nii nagu kõigi teiste jaoks,” kommenteeris riigikogu väliskomisjoni esimees Mihkelson duumavalimiste võimalikku mõju . “Eesti ei ole siin ju kuidagi erand, tegemist ei ole mingisuguste valimistega. See on valimiste imitatsioon. /—/ Meie ühene arusaamine on, et tegemist on protsessiga, mis kaheldamatult ei muuda kuidagigi Venemaa niinimetatud parlamenti legitiimseks.”
Saks tõi siiski välja, et uue riigiduuma moodustamise järel võib tulla muutusi Vene valitsuse koosseisus, kuid suuri poliitikapöördeid ei tasuks siiski oodata.
“Siin oleks võib-olla kaks huvitavat teemat: kuidas uus valitsus komplekteeritakse – selle kohta pole mitte mingisuguseid tugevaid vihjeid ja siis, kas mobilisatsioon järgneb või ei järgne. Aga vahetut mõju Eestile ma siin rohkem küll näha ei oska,” ütles Saks.
Mobilisatsiooni väga ei usuta
Eksperdid ei olnud ka veendunud selles, et pärast valimisprotseduuride läbiviimist võidakse Venemaal, mis ei ole suutnud saavutada otsustavat edu oma agressioonisõjas Ukraina vastu, korraldada uus mobilisatsioon, millest viimasel ajal küll meedias palju räägitakse.
“Tänu Ukraina tugevale kommunikatsioonikampaaniale on tõusnud üles küsimus, kas peale riigiduuma valimisi viiakse Venemaal läbi uus mobilisatsioon. Nagu me oleme näinud, siis Venemaa juhid, eelkõige president Vladimir Putin ja ka mõned teised kõrgemad ametnikud on üsna kategooriliselt, ütleme harvaesinevalt kategooriliselt, seda eitanud,” märkis Saks.
Küll aga on tõenäoline, et Venemaa sõjaväejuhtkond taotleb uue mobilisatsioonilaine läbiviimist, märkis Saks.
“Mida võib arvata, on seda, et kui selle aasta lõpu poole Venemaa juhtkond näeb, et tõepoolest mitte mingisugust edu rinnetel ei ole ja kui Ukraina oleks sõjategevuses edukam, siis võiks ette kujutada, et mobilisatsioon ka läbi viiakse. Aga praegu selle kohta tõesti mingisuguseid selgeid märke ei ole,” lisas ta.
“Lühiperspektiivis kohe kindlasti mitte. Isegi kui see välja kuulutatakse, milles ma isiklikult kahtlen, selles mõttes, et kas seda ametlikult kuulutatakse, siis teine on see, et kas seda hakatakse läbi viima,” rääkis Tüür. “See võib olla küll, et suurendatakse mobilisatsioonisurvet, aga kas seda ametlikult välja kuulutatakse, seda ma ei oska öelda, pigem kahtlen,” lisas Tüür.
Aga kui isegi toimuks suurem värbamine, siis see ei tähendaks lähiperspektiivis Eesti jaoks suurt midagi, tõdes Tüür: “Sest need kodanikud, keda värvatakse, viiakse esimese hooga ikkagi Ukrainasse sõdima ja /—/ meie jaoks ei muuda mitte midagi.”
“Juhul kui nüüd kunagi see Ukraina sõda läbi saab või pausile pannakse – vaat see võib olukorda muuta ja see võib olla selline ärev signaal, et ahah, mis nüüd siis järgmiseks tuleb. Aga praegu esimese hooga – noh, saavad need valimiste nimelised asjad läbi, no ja värvatakse veel sada tuhat inimest üle kogu Venemaa, siis see ei ole signaal meie jaoks, et plaanitakse meie vastu. Lihtsalt jätkub sama asi võib-olla natuke suurema hooga,” rääkis Tüür.
Mihkelson pidas suuremat sõjaväkke võtmise lainet Venemaal siiski võimalikuks.
“Neid spekulatsioone on tõesti palju üleval, need on ringelnud juba mõnda aega, et mis hetkel täpselt mobiliseeritute või siis ka värbamiste number peaks üles minema. Sest probleem Venemaal on selge, Ukraina rindel nad praegu kaotavad iga kuu rohkem mehi tapetute ja haavatutena kui nad suudavad samal ajal värvata,” rääkis Mihkelson.
“Ja kui eesmärk on Ukrainale sõjalist survet suurendada ja võimalik, et ka NATO suunas nii-öelda ohufooni kasvatada, siis nad võivad ju selle ette võtta.”
Mihkelson meenutas, et seadused, mis lubavad mobilisatsiooni läbiviimist Venemaal, juba kehtivad ning täiendav mobilisatsioon võib toimuda ka hoopiski varjatumalt, ilma seda avalikult välja kuulutamata.
Kõnekas on Eestis elavate Vene kodanike osalus
Eksperdid rõhutasid aga seda, et tähelepanu tasub pöörata sellele, kuidas käituvad duumavalimistega seoses Eestis elavad Vene kodanikud.
“Ainukene, mis on meie jaoks sama huvitav kui kõikidel eelnevatel kordadel, on see, kui paljud Vene kodanikud peavad vajalikuks osaleda selles tsirkuses. Ja kui me vähegi saaksime teada, kuidas nad hääletavad, siis ka see oleks meie jaoks huviväärne,” ütles Tüür.
“Eks loomulikult peab jälgima, milline on aktiivsus Eestis elavate Vene kodanike hulgas, kellel tekib võimalus selles etenduses osaleda. Kõik, kes käivad hääletamas sellel nii-öelda valimisetendusel, näitavad sellega oma meelsust [Ukraina] sõja toetuseks. Siin on kõik hästi must-valge – kõik, kes osalevad selles protsessis, toetavad seda,” rõhutas ka Mihkelson.
Venemaa juhtkond vajab valimisi oma legitiimsuse näitamiseks
ERR-iga rääkinud ekspertide sõnul korraldab Venemaa juhtkond valimisi – isegi kui need pole demokraatlikest normidest kinni pidades läbi viidud – selleks, et kinnitada oma võimu legitiimsust.
“See on rituaal, mida iga võim, ka kõige ebademokraatlikumad riigid maailmas – Põhja-Koread ja Hiinad ja nii edasi – korraldavad aeg-ajalt selleks, et näidata teistele ja iseendale, et me oleme legitiimsed valitsejad, et näete rahvas ju tahab, et me niimoodi valitseksime,” ütles Tüür.
Mihkelson viitas Vene põhiseadusele, millest kinnipidamist võimud püüavad imiteerida.
“Paraku Venemaa nii lähi- kui kaugem ajalugu on näidanud, et see, mis on kirjas konstitutsioonis, on sageli pettekujutelm kas sise- või välisauditooriumile. Ja võimalik, et läbi selle püütakse ka näidata, et Venemaal justkui toimuvad valimised, et vaadake –Ukrainas ei toimu, aga Venemaal toimuvad, et et Venemaa on “demokraatlik riik” ja kõik toimub vastavalt põhiseadusele,” rääkis väliskomisjoni esimees. “Veelkord: Venemaal ei ole vabu valimisi juba väga pika aja jooksul toimunud, tegelikult ei peaks üldse sellele väga suurt tähelepanu pöörama, sest otsustusprotsess teatavasti on ikka diktaatori käes ja see, mis toimub riigiduumas, ei oma absoluutselt mitte mingisugust tähendust Venemaal vastuvõetavate otsuste kontekstis,” rõhutas Mihkelson.
Ka Saks tõi esile Vene juhtkonna soovi tagada võimude legitiimsus ja konstitutsiooni kehtimine, kuna see on Venemaa jaoks erakordselt oluline.
“Sest inimesed, kes seal praegu valitsevad, mäletavad nõukogude aega ja mäletavad, et kuigi see poliitiline süsteem oli sõnades ju väga demokraatlik ja tavalise inimese keskne, siis tegelikult nad tegid vastupidi ja mitte mingisugust poliitilist sõna- ega isikuvabadust ega midagi ei järgitud,” rääkis Saks. “Nad kindlasti soovivad jätta mulje, et nende süsteemil on rahva toetus ja nad tegelikult ka soovivad, et rahvas ka päriselt toetaks seda poliitilist süsteemi, mis Venemaal on.”
Saks tõi aga välja veel ühe aspekti: “Teine asi, mis ei ole ka väheoluline on see, et nende valimiste tulemusel üritatakse aru saada sellest, mis Venemaa inimestele hetkel kõige rohkem korda läheb või mis kõige rohkem häirib, üritatakse tagasisidet saada, järeldusi teha. Me näeme, et ka Hiina Rahvavabariigis pingutatakse selle nimel, et saada aru, mis inimesi tegelikult kõige rohkem häirib, et katsuda vähemalt osaliseltki neid selliseid rahulolematusi kuidagi adresseerida, et näidata nagu võim vastab nende ootustele, reageerib nendele.”
“Nii et selle tõttu on see nende jaoks täiesti tõsine poliitiline protsess, mis toimub, nad ise omakeskis selle üle kindlasti ei irvita,” tõdes Saks.
Venemaa 18.–20. septembrini kestvad niinimetatud parlamendivalimised on esimesed pärast agressorriigi sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.
