Ühelt poolt on Eesti banaanivabariigiks muutnud Reformierakonna pink on nii lühike, teisalt on sellelgi pingil kõik kas korruptandid, skeemitajad või lihtsalt sullerid, et isegi ministriteks ei leia ühtegi kristallpuhast inimest.
Sõjaihalejast kaitseminister Martin Heremiga kiskus juba kiiva, kuid majandusminister Linna Vahtrasega on täielik fopaa. Aga ei häbi ega au ole kellelgi.
Ajakirjandus üritab siit ja sealt justkui sikutada, aga suhteliselt jõuetult, uurimisasutused ütlevad, et siin pole midagi uurida, peaminister õigustab, et kõik on jokk ning kangelanna ise teeb suured silmad ja leiab, et temavastast kriitikat tehakse ainult sellepärast, et ta on juhtumisi naine.
EKRE esimees Martin Helme
Helme peab end parempoolseks konservatiivseks rahvuslaseks. More ironiseerib: „Vahtrasel ja Parempoolsete esindajal Ilmar Raagil üks ühine nimetaja: Johanna-Maria Lehtme
More. Sarnane on ka tegutsemisviis – üks teeb firma, sest sõber palub, ise ei saa mingit kasu ega tasu, ei puutu üldse asjassegi. Teine kannab kohvris, kilekotis või trussikute vahel sularaha üle piiri, sest noh, sõber palus.“
Temaga seotud iduettevõtetele fookusesse tõusnud Vahtras ise kutsuti ETV „Esimesse stuudiosse“, kus seletas nii, et suu suitses, kuidas temal pole mingit süüd, et ta „on vaid sellises olukorras, kus ta ei ole teinud midagi valesti, aga jääb mulje, nagu oleks teinud“.
Teate küll seda lugu pardist, kes näeb välja nagu part, häälitseb nagu part, liigub nagu part, aga oma arvates part ei ole.
Liina Vahtras: “Selle konkreetse ettevõttega oligi tegelikult ju tegu, nagu ka ajakirjandusest on läbi käinud, et kas ma olen saanud kasu. Ma ei ole saanud ühtegi senti sealt kasu. Tulu, kasu, mitte midagi. Tegemist on olukorraga, kus minu hea sõber, endine tööandja palus, et ma aitaksin tal operatiivtasandil olla see inimene, kes teeb neid asju. Kuna ta ise ei ela enam Eestis, siis ta soovis, et oleks keegi, kes on siin, kes saaks kiiresti allkirjastada … no näiteks kui portfoolio ettevõtetel aktsiaportfelli osas midagi muutus, mingisugused allkirjad, aastaaruannete kinnitamised, auditid, mõned üksikud arved ka. Ja kuna selle maht oli niivõrd väike, pool tundi kuus, siis ma ütlesin, et ma ei soovi selle eest mingisugust tasu, see ei ole nagu päris juhtimine, see on selline formaalsus.”
Seda ei rääkinud mingi suvaline inimene. Seda rääkis Reformierakonna poolt paika pandud uus minister, tankist, kes oli ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) juhatuse liige ja selle töö kõrvalt sai tema juhitava ettevõttega seotud idufirmad üle miljoni euro toetusi.
Kui meil on uurivat ajakirjandust, siis seda ei tohi nii jätta…, aga ei, selle asemel küsitakse, millises restoranis ta oma uut ametit tähistab.
Ja opositsioonis mõnulevad Isamaa ning sotsid lasevad sel värdvalitsusel rahulikult edasi tiksutada.
