Reedel, 11. septembril sai politsei teate, et Tallinna kesklinnas asuvast külaliskorterist leiti koristamise käigus kott, mille sees olid minigrip kotid pulbriga. Patrullpolitseinikud reageerisid sündmuskohale: vaatasid toa üle, võtsid töötajatelt korteris peatunud naise kirjelduse ning hakkasid teda otsima. Mõni tund hiljem pidasid politseinikud naise Tallinna bussijaamas kinni.

Põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juhi Artur Kamnerovi sõnul tegutses naine narkokullerina. „Esialgse info kohaselt saabus naine kolmapäeval bussiga Lätist Eestisse, kaasas kohvritäis erinevaid uimasteid, mida ta hakkas peitma narkotellijate jaoks erinevatesse peidikutesse. Pooleteise päevaga jõudis naine peita ligikaudu 90 pakki üle linna. Neist 87 pakikest, mis sisaldasid kokku ligikaudu 300 grammi amfetamiinilaadset ainet, leidsid politseinikud ja abipolitseinikud erinevatest linnaosadest,“ kirjeldas Kamnerov.

Lisaks konfiskeeriti naiselt ligi 1,7 kg amfetamiinikahtlast ainet, sh mõnikümmend grammi kokaiinikahtlast ja kanepilaadset ainet ning muid vahendeid ainete pakendamiseks. Aine täpne koostis selgub ekspertiisis.

Menetlust juhtiva prokuröri Liset Rohi sõnul ei eitanud naine oma tegevust. „Eestisse jõuab viimastel aastatel välismaalt varasemast rohkem narkootilisi aineid ja see on paraku toonud kaasa ka üledoosidest tingitud surmade kasvu. Tõendite põhjal seob naist Eestiga vaid talle etteheidetav narkokuritegu, mistõttu on tema vabadusse jäämisel oht uute kuritegude toimepanemiseks,” ütles Rohi ja lisas, et kohtu loal võeti naine esialgu kaheks kuuks vahi alla.

Prokuröri sõnul värvatakse kuritegelikus ahelas aina sagedamini ainete peitjaks just noori täiskasvanuid või sõltuvushäirete all kannatavaid inimesi, kes on tõsistes majanduslikes raskustes. „Meil on olnud juhtumeid, kus narkokulleriteks värvatakse vähki haigestunud inimesi või hoopis vaimse tervisega väga kimpus noori täiskasvanuid. Kogu ahela tegevust arvestades need inimesed saavad selle kõige riskantsema töö eest kõige vähem tasu ja seovad end ohtlike kuritegelike ahelatega, millest hiljem ei saa või on väga keeruline pääseda,” tõdes Rohi.

Ka Kamnerovi sõnul toimub suur osa narkokaubandusest internetis erinevates suhtlusgruppides. „Pole saladus, et narkokaubandus on kolinud digiplatvormidele nagu Telegram, Snapchat, Session, Signal ja Instagram. Kogu protsess on tehtud ostja jaoks võimalikult lihtsaks ja mugavaks. Sisuliselt toimib see nagu toidu koju tellimine: valida saab nii piirkonna kui ka aine, mida soovitakse osta. Sageli värvatakse nendes müügigruppides ka narkokullereid,“ ütles ta.

Menetlust viib läbi Põhja prefektuur ning juhib Põhja ringkonnaprokuratuur.