Andmetest nähtus, et roomlased püüdsid küll ehitada võimalikult otse, kuid nad tegid seda ainult seal, kus looduslik reljeef seda soosis.

Tulemuseni jõudis rahvusvaheline teadlasrühm Taani, Hispaania More ja mitme teise riigi ülikoolidest. Nad koostasid seni kõige täpsema digitaalse mudeli kogu Rooma impeeriumi teedevõrgustikust. Nende arvutianalüüs hõlmas ligi kolmesaja tuhande kilomeetri jagu iidsete teede andmeid: uuriti nii teede kaldeid, suunda kui ka käänulisust.

Uurijate sõnul määrasid teede näo omaaegsed transpordivahendid ja praktilised vajadused. Kuna kaupa veeti valdavalt loomade ja raskete vankritega, ei tohtinud tee kalle olla liiga järsk. Uuringust selgus, et valdav osa ehk lausa üle 90 protsendi impeeriumi teedest rajati nii, et nende tõusunurk jäi üheksa kraadi piiridesse.

Eriti ilmekas näide on Alpid, kus kõrgetest mägedest hoolimata suudeti teede kalded hoida madalamad kui paljudes teistes mäestikes. See nõudis roomlastelt tohutut inseneritööd. Näiteks tuli mäenõlvadele rajada terrasse ja raiuda teid lausa kaljude sisse, et tagada ühendus Itaalia ja ülejäänud Euroopa vahel. Kui ees ootas aga keerulisem maastik, eelistati sirgjoonele siksakitamist ja orgude läbimist, mis hoidis liikumise sujuvana.

Kõige olulisemana selgus, et roomlaste taristu mõjutab kaudselt ka tänapäeva eurooplasi. Paljud meie praegused suured maanteed, eriti Lääne-Euroopas, järgivad nimelt siiani kunagiste Rooma teede radu. Samas on mitmest omaaegsest asulast kasvanud välja suurlinnad nagu Pariis või Madrid, mille ümbruses on teedevõrk oluliselt muutunud.

Tänapäeva teed on vanadest sirgemad lihtsalt seetõttu, et moodne tehnika ja ulatuslikud pinnasetööd võimaldavad takistustest buldooseritega läbi murda. Iidsed teed pidid aga ümbritseva loodusega kohanema. Lisaks selgus, et toonased provintside pealinnad paiknesid teedevõrgustiku tuiksoontel: nii toimisid need omaaegsete liiklussõlmedena.

Uurijad kirjutavad oma analüüsist ajakirjas Nature Communications.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.