Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 17. septembril kell 22.54:

– Ukraina ründas Doni-äärse Rostovi sõjaväelennuvälja;

– Le Pen lubas jätkata Ukraina toetamist, kuid mitte senises mahus;

– Jaroslavlis sai tabamuse Vene naftatöötlemistehas;

– Vene rünnakutes Ukrainale sai kokku haavata 18 inimest;

– Vene õhurünnakus Kiievile sai haavata 12 inimest;

– USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1960 sõdurit.

Le Pen lubas jätkata Ukraina toetamist, kuid mitte senises mahus

Prantsusmaa parempopulistide liider ja presidendikandidaat Marine Le Pen ütles 16. septembril, et Prantsusmaa ei suuda oma rahaliste piirangute tõttu jätkata Ukraina toetamist senises mahus.

“See ei ole vaenulik akt Ukraina suhtes. Me saame jätkata nende sõdurite ja armeede väljaõpetamist. Me saame jätkata nende varustamist varustusega, et nad saaksid end kaitsta,” ütles Le Pen Prantsuse meediale. 

Ta siiski lisas, et riik ei saa jätkata rahalist toetust praegusel tasemel. Le Pen põhjendas seda seisukohta Prantsusmaa enda keerulise finantsolukorraga, märkides, et riigil pole raha isegi pensionide indekseerimiseks.

Le Pen juhib praegu selgelt Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru küsitlusi. Küsitlused näitavad, et ta võib võita ka teise vooru, mistõttu võib temast tuleval aastal saada Prantsusmaa järgmine president.

Le Peni praegune seisukoht erineb tema varasemast suhtumisest Venemaasse. Enne 2022. aasta täiemahulist invasiooni väljendas ta toetust Vladimir Putinile ja seadis kahtluse alla Krimmi annekteerimise ebaseaduslikkuse. Pärast Venemaa sissetungi on Prantsuse parempopulistid loobunud oma varasemast Kremli-meelsest retoorikast ja Venemaa agressiooni hukka mõistnud.

Ukraina ründas Doni-äärse Rostovi sõjaväelennuvälja

Ukraina relvajõud ründasid ööl vastu neljapäeva Venemaa Doni-äärses Rostovis asuvaid sõjalisi ja strateegilisi objekte keskendudes eelkõige linna lähedal asuvale sõjaväelennuväljale.

Rostovi oblastis anti õhuhäire varsti pärast südaööd. Umbes kell 1.15 kuulsid Rostov-na-Donu elanikud esimest plahvatust, selgub ühismeediapostitustest. Mõne aja pärast kostis mitu plahvatust ning seejärel puhkes linnas tulekahju. Umbes kell 2.20 kuulsid linna elanikud väidetavalt umbes 20 plahvatust.

Rostov pic.twitter.com/qZ2AolyIyd

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) September 17, 2026

Droonirünnakud lähtusid mitmest suunast. Väidetavalt oli Ukraina droonide peamiseks sihtmärgiks kohalik sõjaväelennuväli. Selle territooriumil registreeriti mitu tulekahju. Internetis avaldatud fotod ja videod paistavad seda infot kinnitavat, märkis väljaanne Dialog.ua. Plahvatuste tõttu tekkis linnas probleeme elektrivarustusega.

Vene õhukaitse kasutas droonide vastu ka käsitulirelvi, märkis väljaanne RBK-Ukraina. Selle andmetel toimus rünnaku alla sattunud lennuväljal sekundaarne detonatsioon, mille tagajärjel puhkes ulatuslik tulekahju.

Doni-äärse Rostovi linnapea Aleksandr Skrjabin teatas ulatuslikust droonirünnakust linna objektide vastu, kuid ei andnud täpsemat infot.

Linna lähedal asuval sõjaväelennuväljal baseerub Venemaa relvajõudude õhu- ja kosmosevägede 30. üksik transpordi- ja segalennuväepolk. Väidetavalt varustab see Venemaa Ukraina-vastases sõjas osalevaid lõunapoolseid vägesid.

RBK-Ukraina meenutas, et see ei ole esimene rünnak Doni-äärse Rostovi lennuvälja vastu – Ukraina kaitsevägi ründas seda viimati 6. septembril. 29. augustil puhkes pärast droonirünnakut tulekahju linnas asuva tehnoloogiagigandi DNS laos. Veel varem, 27. juulil, ründasid droonid Rostovit ning seireallikate andmetel langesid siis löögi alla raudteetaristu ja kohalik sadam.

Jaroslavlis sai tabamuse Vene naftatöötlemistehas

Ukraina õhurünnak tabas ööl vastu neljapäeva ka Venemaa Jaroslavli naftatöötlemistehast, teatas väljaanne LIGA.net.

“Naftatöötlemistehas sai kahjustada. Tulekahjusid kustutatakse operatiivselt. Samuti purustasid droonirusud mitmes kortermajas aknad ning kahjustada said autod,” kirjutas Jaroslavli oblasti kuberner Mihhail Jevrajev sotsiaalmeedias.

The Slavneft-YANOS oil refinery in Russia’s Yaroslavl was reportedly struck last night.

The refinery can process up to 15 million tonnes of crude oil per year and ranks among Russia’s five largest refineries by processing capacity. pic.twitter.com/H375ONC2zZ

— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) September 17, 2026

Ta teatas 65 drooni allatulistamisest. Pärast rünnakut suleti Jaroslavlist Moskva suunas viiva maantee lõik.

Naftarafineerimistehas peatas droonirünnaku järel tegevuse. Allikate sõnul kahjustas rünnak esmast naftatöötlemisseadet AVT-3, mille tootmisvõimsus on 17 140 tonni päevas. See on ligikaudu 40 protsenti tehase kogu rafineerimisvõimsusest.

Sõjasündmusi kajastava ühismeediakonto ASTRA andmetel puhkes tulekahju naftatöötlemistehases Slavneft – JANOS. Tehas töötleb aastas umbes 15 miljonit tonni naftat ning kuulub Venemaa viie suurima naftatöötlemistehase hulka.

Tehases toodetakse Euro-5 standardile vastavat autobensiini ja diislikütust, lennukipetrooli ja reaktiivmootorite kütust, samuti mitmesuguseid õlisid, bituumenit, parafiini- ja vahatooteid, aromaatseid süsivesinikke, veeldatud gaase ning kütteõli.

Sama tehast on Ukraina 2026. aastal rünnanud vähemalt kaheksa korda. Näiteks puhkes ettevõttes pärast 28. augusti rünnakut ulatuslik tulekahju. Tehas langes rünnaku alla ka 6. augusti öösel. Enne seda ründas Ukraina Jaroslavlis asuvat naftatöötlemistehast 6. juulil.

Meedia andmetel on juba mitu Vene suurimat naftatöötlemistehast Ukraina õhurünnakute tõttu kas täiesti rivist väljas võis sunnitud oma tööd oluliselt piirama.

Vene rünnakutes Ukrainale sai kokku haavata 18 inimest

Vene relvajõudude ööl vastu neljapäeva korraldatud õhurünnakutes Ukraina pealinnale Kiievile, Musta mere sadamalinnale Odessale ja muudele piirkondadele sai kannatada 18 inimest ning purustusi mitu hoonet, teatasid ametnikud sõnumirakenduses Telegram.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et linnas sai haavata 12 inimest, sealhulgas kaks last. Tema sõnul langes elumajade ja teiste hoonete kõrval droonirususid ka laoruumidele ning bensiinijaama lähedusse, mis on viimasel ajal saanud rünnakute sagedaseks sihtmärgiks.

Odessas sai Venemaa rünnakus 19-korruselisele korterelamule haavata kolm inimest, nende seas üks laps.

NEW | Russian strikes hit Kyiv and Odesa overnight on September 16–17, injuring at least 13 people.
Kyiv authorities report 10 wounded, with residential buildings damaged and debris hitting warehouses and an area near a petrol station

The attacks also come as claims of an… pic.twitter.com/6Ho1nwB63P

— GeoInsider (@InsiderGeo) September 17, 2026

Ukraina kaguosas Zaporižžjas sai võimude teatel haavata veel kolm inimest ning raketirünnak põhjustas seal tulekahju ka tööstusettevõttes.

Vene õhurünnakus Kiievile sai haavata 12 inimest

Venemaa korraldas ööl vastu neljapäeva Kiievile drooni- ja raketirünnaku, tekitades purustusi ühele koolile ja vigastades vähemalt 12 inimest, teatasid Ukraina ametnikud.

Plahvatused raputasid Kiievi kesklinna kohaliku aja järgi umbes kell 00.30. Järgmine Venemaa rünnak jätkus umbes kell 2.13, kui Ukraina pealinna tabasid ballistilised raketid. “Kaks suurt plahvatust kiiresti üksteise järel, seejärel umbes minuti pärast veel üks,” kirjeldas sündmusi The Kyiv Independenti ajakirjanik. Umbes kell 2.21 raputas linna veel kaheksa plahvatust.

Õhuhäire anti suuremas osas Ukrainast, sealhulgas korraks ka riigi kaugel läänes asuvas Lvivi oblastis, kus sireenid kõlasid kella 2.12 ja 2.26 vahel.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et vigastada sai vähemalt 12 inimest, nende seas kaks last. Vähemalt üheksa vigastatut vajas haiglaravi.

Varem puhkes Venemaa rünnaku tagajärjel ühes Kiievis haridusasutuses väike tulekahju, mille päästjad kustutasid, teatas Ukraina riiklik hädaolukordade teenistus (DSNS).

“Golossijivski rajoonis sai kahjustada kõrgkooli neljakorruselise hoone fassaad ja aknad,” öeldi DSNS-i teates.

Teine tulekahju puhkes Kiievi oblastis Brovarõ rajoonis, mis asub Ukraina pealinnast idas. Kahjustada said abihoone, põllumajandustehnika, poolhaagised ja auto, teatas Kiievi oblasti sõjaadministratsioon.

Oblasti Fastivi rajoonis said sõjaadministratsiooni teatel kahjustada ka elumajad ja kommertstaristu. Rünnaku põhjustatud kahjustuste täielik ulatus ei olnud esialgu teada.

Venemaa korraldab Ukraina linnade ja tsiviiltaristu vastu regulaarselt ohvriterohkeid rünnakuid, jätkates oma sõda Ukraina vastu.

Vene väed ründasid Kiievit ka 15. septembri hommikul, tappes ühe inimese ja vigastades kohalike võimude sõnul vähemalt 12 inimest. Kiievi Darnõtsja rajoonis sai umbes kell kuus kohaliku aja järgi tabamuse bensiinijaam, ütles linnapea Klõtško. Üks inimene viidi kriitilises seisundis haiglasse ning suri hiljem seal, teatas linnapea.

USA kongress kiitis heaks Venemaa sanktsioonide seaduse

USA kongressi esindajatekoda kiitis kolmapäeval toimunud lõpphääletusel heaks mahuka seaduse, mille alusel saaks kehtestada kõrged tollimaksud riikidele, mis ostavad Venemaa naftat ja gaasi. Senat on samale eelnõule oma heakskiidu juba andnud ning nüüd jääb selle jõustamine president Donald Trumpi otsustada.

Mõlema partei esindajate ühiselt esitatud eelnõu, mille eestkõnelejaks oli hiljuti lahkunud vabariiklasest senaator Lindsey Graham, annab USA presidendile volituse kehtestada kuni 100-protsendised tollimaksud Venemaa nafta ja maagaasi suurimatele ostjatele, eelkõige Hiinale ja Indiale ning samuti riikidele, mis aitavad Moskval energiasanktsioonidest kõrvale hiilida. Venemaalt pärit kaupade tollimaksud võivad aga ulatuda koguni 500 protsendini.

Mõlemal juhul on tegemist ülempiiriga: president Trump ei pea tolle maksimaalses ulatuses kehtestama ning eelnõu annab talle ka võimaluse teha erandeid.

Tegemist on kõige olulisema Ukrainaga seotud seadusandliku algatusega, mille USA kongress on vastu võtnud pärast president Trumpi naasmist Valgesse Majja ning tema vabariiklastest parteikaaslaste võimuletulekut kongressi mõlemas kojas 2025. aasta jaanuaris.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1960 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 513 490 (+1960);

– tankid 12 346 (+1)

– jalaväe lahingumasinad 25 345 (+6);

– suurtükisüsteemid 49 863 (+43);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2139 (+7);

– õhutõrjesüsteemid 1645 (+3);

– lennukid 442 (+0);

– kopterid 356 (+0);

– maapealsed robootikasüsteemid  2644 (+14);

– operatiivtaktikalised droonid 520 508 (+1439);

– tiibraketid 5 111 (+0);

– laevad/kaatrid 35 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 150 018 (+461);

– eritehnika  4697 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe allikast edasi