Salm ütles, et Ukraina sõjaline toetamine on olnud Eestile oluline ning sellekohased otsused on teinud poliitikud.

“Need kõik on olnud poliitikute otsused ja need on kõik otsused, mida RKIK-is, kaitseministeeriumis, välisministeeriumi tublid diplomaadid, riigikantselei on truult ellu viinud. Ja see ei ole olnud ainult altruism. Need poliitikud, kes need otsused on teinud, on ka selle poliitiliselt välja kasseerinud,” sõnas ta.

Endise kantsleri sõnul oli Ukrainale moona otsimisel riskitase nii kõrge, et Eesti enda raha eest selliste asjade hankimine oleks olnud välistatud. 

“Nüüd üks risk realiseerus. Ja olukord on selline, kus on võetud need samad töötegijad, kes siis kümnetel või sadadel teistel juhtudel tegid oma tööd hästi edukalt, on nüüd ükshaaval üles rivistatud ning sisuliselt tehakse neist siis Eesti rahva silme all kurjategijad,” lausus Salm.

Salmi sõnul ei ole Eestis teist inimest peale kaitseministri (toona oli ametis Hanno Pevkur More – toim), kes saab selliste otsuste eest vastutada. “Ei ole teisi inimesi, kellel oleks rahvamandaat kulutada ära 2,4 miljardit iga aasta. Minister otsustab. Kantsleri küsimus selles osas on see, et ministri otsused ellu viia,” ütles ta.

“Mis puudutab nüüd neid konkreetseid tehinguid, siis mina olin nende tehingute juures ja absoluutselt ma vastutan nende ettepanekute eest naha ja karvadega, samamoodi nagu ma vastutan nende asjade eest, mis sellel ajal tehtud sai ja mõnede, mis tegemata jäid,” ütles Salm.

Endine kantsler juhtis tähelepanu, et Dataseliga lepingusse minek võttis aega kümme kuud. “Inimesed sõitsid Itaaliasse, inimesed sõitsid Indiasse, see kogu protsess kestis kümme kuud olukorras, kus tegelt oli sellega väga kiire,” ütles ta.

Salm selgitas, et tol hetkel oli olukord selline, kus suured moonatootjad küsisid mitmekordset hinda ning moona tootmine oleks võtnud aega aastaid. Samuti oli Ukrainal palju nõukogude päritolu relvi, millele sobivat moona otsis ka Venemaa. Sellist moona oli saada riikidest nagu näiteks India, Pakistan või Põhja-Aafrika riigid.

Küsimusele, kas protsessi järgimise latt lasti teadlikult alla, vastas Salm: “See ei olnud mitte üldine kokkulepe, vaid kaitseministri detailne korraldus, et täpselt nii tuleb neid asju ellu viia, kuna oli teada selle riskid.” 

“Minu ülesanne oli selleks teha valmis protsessid, vaadata, et RKIK oma ülesandeid täidaks,” lisas ta. 

Salmi sõnul tuli kontakt Dataseliga kaitseministrilt ehk hiljuti ametist lahkunud Hanno Pevkurilt. “Täna ei ole selle üle mitte mingit küsimust, see tuli kaitseministri kaudu, mis on täiesti normaalne,” ütles ta

Endine kantsler rõhutas, et Pevkur juhtis Ukrainale moona hankimise protsessi.

“Minister juhtis seda Ukraina abistamise protsessi detailselt, spetsiifiliselt, tal olid seal omad korraldused, vaated asjadele. Inimesed, kes Hanno Pevkurit teavad, teavad, et ta on aktiivne tegutseja. Ta süveneb asjadesse, ta on asjadega kursis ja täpselt niimoodi ta seal talitas ja ta üldiselt oma korraldustes oli ka väga resoluutne,” sõnas Salm.