EKRE andis täna Riigikogule menetlemiseks eelnõu, millega soovib langetada kütuseaktsiisi ja kütuse käibemaksu. Erakonna esimehe Martin HelmeHelme peab end parempoolseks konservatiivseks rahvuslaseks. More sõnul on eesmärk tuua kütuse hind tanklates märgatavalt alla ning parandada nii inimeste toimetulekut kui ka Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

Helme hinnangul on praegune kütusehind inimestele liiga kõrge ning olulise osa hinnast moodustavad riigi maksud.

„No me ju näeme, mida teevad hinnad tanklates, et see on hullumaja, inimesed tegelikult lihtsalt ei jõua maksta seda ja kui me mõtleme selle peale, et pool sellest hinnast, mis posti otsas on, on riigipoolsed maksud, pool sellest kahest eurost, mis maksta tuleb, on maksud,“ ütles Helme.

EKRE ettepanek ei näe Helme sõnul ette aktsiiside täielikku kaotamist, vaid nende langetamist Euroopa Liidu kehtestatud miinimumtasemele. Samuti soovib erakond langetada praeguse 24-protsendise käibemaksumäära kütusele üheksale protsendile.

„Ei ole tõsiseltvõetavad jutud selle kohta, kuidas aktsiisilangetus või ka käibemaksu langetus kütuse pealt ei muuda hinda, loomulikult muudavad, et me ei kavatse nulli viia neid määrasid mõlemaid, vaid me kavatseme, meie ettepanek on viia nad Euroopa Liidu miinimumini ja tänane kahekümne nelja protsendine käibemaks üheksa peale, mis tähendab seda, et ütleme siis kütuse hind võiks langeda seal vahemikus veerandi või kolmandiku võrra,“ rääkis Helme.

Helme: varasem aktsiisi langetamine parandas ettevõtete konkurentsivõimet

Helme sõnul ei piirdu kütusemaksude langetamise mõju tema hinnangul üksnes tanklates makstava hinnaga. Ta tõi näiteks EKRE varasema valitsuses osalemise aja, mil langetati diislikütuse aktsiisi.

„Kui me olime valitsuses kuus aastat tagasi ja langetasime diislikütuse aktsiisi, siis meid ka ju hoiatati, et see ei jõua hinda, jõudis kohe hinda ja meid hoiatati selle eest, et ega ta mingit efekti majandusele ei anna.“

Helme sõnul näitasid tema hinnangul hilisemad mõõtmised, et aktsiisi langetamisel oli Eesti majandusele positiivne mõju.

„Ja tagantjärgi on tehtud mõõdistamised, empiiriline materjal kinnitab seda, mida me tookord kõik ise rääkisime, Eesti ettevõtete konkurentsivõime rahvusvahelises kaubanduses paranes, Eesti ettevõtete ekspordimaht tegi väga suure edasimineku.“

Tema sõnul kasvasid samal ajal ettevõtete käive ja kasumlikkus ning suurenes ettevõtete võime töötajatele palka maksta.

„Eesti ettevõtete käive kasumlikkus kasvas, ettevõtete kasumlikkus kasvas ja ettevõtete võime tõsta töötajate palkasid, autojuhtide palkasid kasvas.“

Helme väitel tõi väiksem kütuseaktsiis kaasa ka suurema maksulaekumise tööjõumaksude kaudu.

„Ja juhtus see, et kuna nad maksid vähem diisli eest, siis nad said rohkem maksta palka inimestele ja tänu sellele, et palgad tõusid, suurenes riigieelarvesse sotsiaalmaksu ja tulumaksu laekumine.“

Helme sõnul kompenseerisid suuremad tööjõumaksude laekumised tema kirjeldatud varasema maksulangetuse tõttu saamata jäänud aktsiisitulu.

„Nii et see raha, mis meil jäi saamata siis väiksema kütuseaktsiisi tõttu tuli isegi suurema summana tagasi tööjõumaksude pealt ja mida see tähendab, on see, et inimesed said rikkamaks.“

Ta võttis varasema maksulangetuse mõju kokku järgmiselt:

„Efekt Eesti majanduse käibele, ekspordile, palgatõusule ja ettevõtete kasumlikkusele oli üheselt positiivne.“

EKRE näeb eelnõu läbiminekus teoreetilist võimalust

Sarnane EKRE ettepanek lükati Riigikogus aasta tagasi tagasi. Helme sõnul on olukord parlamendis nüüd muutunud, sest varasema enamusvalitsuse asemel tegutseb Reformierakonna ja Eesti 200 vähemusvalitsus.

„Aastatagusega võrreldes on meil ju Riigikogu matemaatika muutunud. Meil oli aasta tagasi veel enamusvalitsus, Reformierakonna Eesti 200 enamusvalitsus ja nüüd on meil Reformierakonna ja Eesti 200 vähemusvalitsus.“

Helme sõnul väljendub muutunud jõudude vahekord ka Riigikogu komisjonide töös.

„Riigikogu matemaatika on muutunud, komisjonides on patiseisud.“

Seetõttu peab EKRE esimees võimalikuks, et seekord võib eelnõu koguda piisava toetuse. Ta tõi seejuures välja ka sotsiaaldemokraadid, kes on tema sõnul rääkinud inimeste toimetuleku parandamisest.

„Tänane võimukoalitsioon ei ole enamuses enam ja selle tõttu on vähemalt teoreetiline võimalus, kui kogu opositsioon näiteks peaks toetama meie eelnõusid ja sotsid ju ka kogu aeg räägivad, kuidas nad tahavad, et seda nii-öelda toimetulekut parandada inimestel. See on otsene inimeste toimetuleku parandamise eelnõu.“

Helme sõnul tähendab see, et eelnõu läbiminekut ei saa välistada.

„Siis vähemalt teoreetiline võimalus on, et see võiks seekord õnnestuda.“

Loe allikast edasi