Selle aasta märtsis tekkis Iraani sõja ja sellega kaasnenud naftavedude häirete tõttu naftatarnerisk. Kuna suur osa maailma naftast liigub Pärsia lahe kaudu, otsustas rahvusvaheline energiaagentuur koos liikmesriikidega varud kasutusele võtta. Ka Eesti varude keskus avas märtsis oma kütusevarud vabaturule.

Varude keskuse ülesanne on tagada, et Eestis oleks piisavalt bensiini, diislikütust ja maagaasi, aga ka näiteks lennukikütust.

Keskuse juht Ando Leppiman kinnita ERR-ile, et Eesti kütusevarud on praegu heas seisus ja varud on üsna suured.

“Meil on olemas nii riigile kuuluvaid kütusevarusid, kui ka me kogume infot selle kohta, kui palju on kütusevarusid meie kütuseettevõtjatel või maaletoojatel. Augusti lõpu seisuga oli meil nii bensiini kui ka diislikütuse varu kokku ligi 120 päevaks,” rääkis Leppiman.

Leppiman lisas, et Eesti pole praegu tagasi ostnud märtsis turule äraantud kütust. Toona vabastas Eesti umbes 10 protsenti oma varudest, peamiselt bensiini, vähem diisli- ja lennukikütust.

Kõrge hinna tõttu pole praegu plaanis ka seda kütustekogust tagasi osta, kuna hetkeolukorda arvestades võiks sellised ostud hindu veelgi kergitada. Varusid hakatakse taastama siis, kui hinnad on langenud.

Leppiman viibib praegu Horvaatias kütusevarude agentuuride aastakohtumisel. Tänavu on kohtumisel esindatud 26 riigi agentuurid Euroopast, Aasiast ja Ameerikast.

Kohtumisel on suurima probleemina välja toodud diislikütuse piiratud kättesaadavus, mis on viinud selle hinnad rekordtasemetele.

Riikide ülevaadetest ilmnes, et pärast rahvusvahelise energiaagentuuri ühist varude vabastamise aktsiooni on paljudes riikides alanud varude taastamine. Osa riike on varud juba taastanud, osa jätkab varude täiendamist ning osal on see alles ettevalmistusfaasis.

Lisaks riiklikule varule on Eestis kütusefirmade enda kommertsvarud.

Kütusefirma Terminal juhatuse liige Alan Vaht selgitas, et tanklate varud katavad üldjuhul kuni seitsme päeva tarbimise.

“See ongi tanklakettide ainuke varu, mis tanklas on. Arvatakse ekslikult, et tanklakettidel on hirmus suured varud kuskil kütuseterminalides, aga see mitte kuidagi paika ei pea,” nentis Vaht.

Kütusepuudust Eesti tanklates siiski ette näha pole.

Kas ja millal hinnalangus tuleb, sõltub eelkõige Iraani kriisi lahendusest, aga Vaht ei usu, et lähikuudel võiksid Iraan ja USA rahu sõlmida. Rahu on tõenäolisem aasta lõpus, kui USA vahevalimised on läbi ja Iraanil on suurem soov kokkuleppeni jõuda, sõnas Vaht.