Kovalenko-Kõlvart selgitas, et kaitseministeerium teadis juba 2024. aasta suvel, et kui Dataseliga sõlmitud lepingutega midagi halvasti peaks minema, tekib risk Eesti eelarvele.

“See risk oli kaitseministeeriumile kommunikeeritud, aga vaatamata sellele me näeme, et parlamendile sellest kordagi ei räägitud,” nentis Kovalenko-Kõlvart. Ta ütles, et riigieelarvesse sai hoopis kolm aastat järjest kirja, et ühtegi riski ei võeta.

Teiseks tõi Kovalenko-Kõlvart välja, et on olnud erinevaid arutelusid selle üle, mida otsustuskoosolekutel arutati ja kas seal räägiti konkreetsetest lepingutest. “Näiteks erikomisjonis on endised ametnikud väitnud, et eraldi lepinguid ei olnud, aga me nägime, et otsustuskoosolekutel olid konkreetsed tabelid ja riskid välja kirjutatud,” rääkis ta.

Kovalenko-Kõlvart jätkas, et mitmel puhul olid välja toodud võimalikud tarneraskused. Välja olid pakutud ka erinevad stsenaariumid, kuidas edasi liikuda. “Kui me aga vaatame otsuseid, mis tehti otsustuskoosolekul minister Hanno Pevkuri allkirjaga, siis seal oli kirjas, et riskid võetakse teadmiseks ja tegelikult minnakse samamoodi edasi,” sedastas Kovalenko-Kõlvart.

Ta nentis, et pärast otsustuskoosoleku arutelu ei tehtud otsust lepingud lõpetada või otsida teisi vahendeid. “Kaitseministeerium oli riskidest teadlik,” ütles Kovalenko-Kõlvart.

Saar tahtis otsustamist enda kätesse

Ta rääkis, et üks oluline moment ilmnes ka korruptsioonivastase erikomisjoni kontekstis. “Ühel korral tegi endine juht (Magnus-Valdemar Saar – toim.) ettepaneku, kuidas maandada riske või muid probleeme, aga millegipärast oli see ettepanek minu hinnangul hoopis selline, mis suurendas korruptsiooniohtu,” sõnas Kovalenko-Kõlvart.

Saar olevat teinud ettepaneku, et otsustamine liiguks ainuüksi tema kätte ehk tema oleks põhiline ja ainus otsustav isik. Kovalenko-Kõlvarti hinnangul suurendas see korruptsiooniriski, kuid otsustuskoosolekul ei takistatud otsustamisprotsessi koondumist ühe inimese kätte.

“Pärast seda otsustuskoosolekut sõlmiti Dataseliga uued lepingud – kusjuures need sõlmiti pärast seda, kui tarnetähtajad olid möödas ja midagi ei olnud tarnitud,” nentis Kovalenko-Kõlvart.

Kirjavahetused on kadunud

Erikomisjon soovis näha kirjavahetust selle kohta, kust tuli Dataseli kontakt. Seda RKIK-il ei olnud. “Meil oli soov näha kirjavahetust, millele on viidanud ka Hanno Pevkur More, kuidas Dataseli kontakt läbi vahendaja tuli,” rääkis Kovalenko-Kõlvart. Siiski olevat RKIK lubanud selle kirjavahetuse välja otsida.

Samuti ei olnud RKIK-i käsutuses Signali vestlust. “See on vestlus, mis toimus ministri, kantsleri ja ka RKIK-i inimeste vahel,” selgitas Kovalenko-Kõlvart.

Ta rääkis, et kui teiste lepingute ja partnerite puhul pöörduti kaitsepolitseiameti (kapo) ja välisluureameti poole, siis Dataseli lepingutega seda ei tehtud. “Ainus taustakontroll, mida tehti ja mida meile ka näidati, oli kohalkäik, mille kohta koostati väike memo,” ütles Kovalenko-Kõlvart. Ta lisas, et sisulist taustakontrolli siiski ettevõttele ei tehtud ja ühtegi dokumenti selle kohta ei ole.