Valitsuskabinetis said heakskiidu Euroopa Liidu 2028–2034 eelarveperioodi Eesti riigiplaani lähtekohad ehk esmane toetuste jaotusettepanek. Riigiplaan on keskne strateegiadokument, mille alusel Eesti hakkab kasutama Euroopa Liidu pikaajalise eelarve toetusi. 

Riigiplaan tugineb viiele prioriteetsele sambale: majandus ja konkurentsivõime, julgeolek ja kriisikindlus; maaelu, põllumajandus ja kalandus; haridus ja sotsiaalne sidusus ning hea valitsemine. Nende alla koondatakse järgmise perioodi olulisemad reformid ja investeeringud, mis aitavad saavutada Eesti pikaajalisi arengueesmärke, teatas valitsuse pressiteenistus.

Riigiplaani esimese jaotuskava järgi suunatakse üle poole toetustest konkurentsivõimelise majanduse ning julgeoleku ja kriisivalmiduse kasvatamisse (vastavalt 33 ja 19 protsenti toetustest), 38 protsenti toetustest maaelu eesmärkide täitmisele, sealhulgas ühise põllumajanduspoliitika, kalanduse ja toidu valdkonda. 10 protsenti suunatakse haridusse ja sotsiaalsesse sidususse ning hea valitsemise valdkonda ligikaudu üks protsent. 

Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi on Eesti eraldis järgmises eelarveperioodis ligikaudu 6,5 miljardit eurot. Esialgne jaotus kuni 2031. aastani hõlmab 5,5 miljardi euro ulatuses investeerimisvajadusi. Toetuste lõplik maht veel muutub arutelude käigus ja sõltub Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve kokkuleppest. 

Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi toetuste lõplik pakett ja Eesti riigiplaan valmivad pärast Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kokkulepet ning Euroopa Komisjoni ja Eesti vaheliste läbirääkimiste lõppu riigiplaani sisu ja rahastuse üle, eeldatavalt 2027. aasta sügisel. 

Näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekutest 260 miljonit eurot on mõeldud eelkõige strateegilisteks tööstusinvesteeringuteks ning teadus- ja arendustegevuseks, et rajada uusi tootmisvõimsusi, laiendada tehaseid ning toetada kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist.  

Tootmise moderniseerimiseks tehakse ettepanek suunata lisaks veel vähemalt 45 miljonit eurot ettevõtete digitaliseerimisse, automatiseerimisse ja tehisintellekti lahenduste kasutuselevõttu. Samuti toetatakse küberturvalisuse tugevdamist ja bürokraatia vähendamist, et aidata ettevõtetel vähendada kulusid ja tegutseda efektiivsemalt. 

 Lisaks peetakse ettepanekutega oluliseks, et majanduskasv ei koonduks vaid pealinna ja Tartu ümbrusse. Regionaalse ettevõtluse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu toetamiseks väljaspool suuremaid keskusi on kavandatud 108 miljonit eurot. Sellega on muu hulgas kavas arendada tööstus- ja ettevõtlusalasid, et luua tasuvaid töökohti üle kogu Eesti. 

Plaanis on osta koptereid

Siseturvalisuse valdkonnas on plaanis on osta mitmeotstarbelised kopterid ja seirelennuk, tugevdada piiri, võidelda raske kuritegevuse vastu, hallata rännet ning luua rohkem varjumisvõimalusi, teatas siseministeerium.

Politsei lennuvõimekust on vaja uuendada, et Eesti suudaks ka tulevikus tagada ööpäevaringselt piiri, päästa merelt inimesi, transportida saartelt haigeid ning reageerida suurõnnetustele. Uuendatud lennuvõimekus peab võimaldama reageerida ka mitmele samaaegsele sündmusele ning säilitada valmisoleku ajal, mil osa lennuvahendeid on hoolduses, väljaõppel või juba mõnel teisel ülesandel.

Euroopa Liidu raha kasutatakse ka Eesti välispiiri valvamise tugevdamiseks. Rände paremaks haldamiseks digitaliseeritakse eri menetlusi ning võetakse kasutusele digitaalsed reisidokumendid ja viisad.

Euroopa Liidu raha abil on kavas luua rohkem varjumisvõimalusi korteriühistutes ning tervishoiu-, sotsiaal-, haridus- ja kultuuriasutustes. Samuti parandatakse ohuteavitust ja kriisiinfot, et inimesteni jõuaks kiiresti ajakohane info ning vastavalt sellele ka tegutsetakse.