AlphaGenome’i nimeline genoomiatlas põhineb DeepMindi varem loodud tehisintellektil. Teadlased kasutasid mudelit, et prognoosida peaaegu kõigi võimalike ühetäheliste muutuste mõju inimese genoomis. Kokku sisaldab atlas prognoose ligikaudu üheksa miljardi võimaliku muutuse kohta.

Tehisaru hindab DNA järjestuse põhjal, kuidas võib muutus mõjutada näiteks geenide aktiivsust ja teisi rakkudes toimuvaid protsesse. Eriti tähtis on see genoomi nende osade uurimisel, mis ei anna otseselt juhiseid valkude tootmiseks.

Selline mittekodeeriv osa moodustab inimese DNA-st umbes 98 protsenti ning seal leidub muu hulgas järjestusi, mis mõjutavad seda, millal ja kui aktiivselt geenid töötavad. Paljude selliste piirkondade ülesanne pole aga teadlastele siiani selge.

Uurijate sõnul suudab AlphaGenome korraga arvesse võtta kuni miljoni DNA-tähe pikkust järjestust. Atlases on võimalike muutuste mõju juba ette arvutatud, mistõttu saavad teadlased tulemusi kiiresti otsida ja võrrelda.

Uus lahendus võib aidata välja valida geneetilised muutused, mida tasub haiguste põhjuste otsimisel lähemalt uurida. Siiski ei tõesta tehisaru prognoosid, et mõni kindel muutus põhjustab haigusi ning need ei asenda laborikatseid või arstide hinnangut. Samuti ei ole veel uut genoomiatlast tutvustav uurimus läbinud eelretsenseerimist.

AlphaGenome’i mudeli kohta saab lähemalt lugeda ajakirjas Nature. 

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.