Tallinna pressiteenistus teatas hommikul, et Tallinna linn on küsinud pakkumisi muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks, et määrata edasise kavandamise lähtekohad kultuuripärandi ja ajaloolise linnaruumi seisukohalt. Teates lisatakse, et esmaseid vastuseid ootab linn selle nädala jooksul.

Abilinnapea Tiit Terik ütleb samas teates, et eritingimuste koostamine loob võimaluse arutada Estonia teatri tulevikku senisest laiemalt.

“Kui varem keskendus arutelu suuresti küsimusele, kas Estonia juurdeehitust saab kavandatud asukohta rajada või mitte, siis edaspidi saame võrrelda erinevaid ruumilisi lahendusi. Nii on võimalik hinnata, milline neist arvestab kõige paremini teatri arenguvajaduste, linnaruumi ja kultuuripärandi väärtustega,” ütles Terik.

Samas lisati, et eritingimuste koostamine ei tähenda, et mõni arhitektuurne lahendus või juurdeehituse variant oleks juba välja valitud. Need annavad aluse järgmisteks otsusteks ja edasiseks planeerimiseks.

Kommunikatsiooniosakonna teatest võib välja lugeda, et sisend sellise info edastamiseks tuli Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonnast, mis vastutab Tallinna kultuuripärandi ja väärtusliku ajaloolise linnaruumi säilimise eest ning täidab halduslepingu alusel Tallinnas ka muinsuskaitseseadusest tulenevaid riigi ülesandeid.

Lõuna paiku tuli aga linnapea Peeter Raudsepa teade, mille kohaselt ei ole Tallinna linnavalitsus andnud korraldust Estonia teatri võimaliku alternatiivse asukoha muinsuskaitse eritingimuste tellimiseks.

“Samuti ei ole linnavalitsus otsustanud, et Estonia teatri juurdeehitusele tuleb leida alternatiivne asukoht. Olen andnud korralduse see tellimus tühistada,” ütles Raudsepp.

Linnapea büroo konsulteeris ka rahvusooper Estoniaga ning selgus, et seda tegevust ei ole ka teatriga kooskõlastatud.

“Pean sellist tegevust põhjendamatuks. Kui puudub poliitiline otsus ja kokkulepe, ei ole mõistlik selleks linna raha kulutada. Estonia teatri tulevikku puudutavad sammud peavad sündima Tallinna, riigi ja rahvusooper Estonia koostöös. Kõigepealt tuleb ühiselt kokku leppida, milliseid lahendusi edasi analüüsitakse ja millistel alustel neid võrreldakse,” sõnas Raudsepp.

ERR-ile tekkinud segadust täiendavalt kommenteerides nimetas Raudsepp infot, nagu oleks kaalumisel Estonia juurdeehituse alternatiivsed asukohad, ametkondlikuks soolotsemiseks. Täpsustavale küsimusele, kas soleerib abilinnapea Terik, kes väidetavat otsust nimeliselt kommenteeris, vastas Raudsepp: “Pigem ma vaataksin ametite poole.”

“Linnavalitsuses sellekohast otsust ei ole. Nii et lähtume sellest,
mida linnavalitsus on otsustanud. Linna juhib linnavalitsus, mitte ükski amet,” lisas Raudsepp.

Raudsepp: ei ole põhimõttelist vastasseisu

Raudsepp ütles “Aktuaalses kaameras”, et mingit põhimõttelist arusaamatust linnavalitsuses ei ole ning vastasseisu ei tasu otsida.

“Arutelu jätkub, me oleme Tiit Terikuga täiesti ühel meelel selles, et alternatiive tuleb arutada, aga neid tuleks teha võib-olla natuke teises järjekorras,” lausus ta.

Raudsepp märkis, et kuivõrd Estonia on soovinud menetleda üht konkreetset varianti, et juurdeehitis kerkiks Pärnu maantee poolsele küljele, siis kehtestas ta linnapeana selle, et see variant menetletakse kõigepealt lõpuni.

“Kui see saab eitava vastuse ja Estonia seda soovib, siis me võime arutada ka alternatiive,” lisas ta.

Paralleelselt mitut varianti pole mõistlik koos arutada, sest see võtaks rohkem aega, märkis linnapea.

“Me peame arutama asju kiiresti, selgelt, läbipaistvalt ja ilma segadust tekitamata. Minu arvates ilma Estonia soovita avada kolm või mitu alternatiivi, hakata selle üle arutama, see on lihtsalt segadust tekitav,” lausus Raudsepp.

Kui kiiresti Estonia poolt eelistatav variant suudetakse lõpuni läbi arutada, ei osanud Raudsepp öelda.

“Täna on asi menetluses, Tallinna muinsuskaitseosakond on öelnud omad seisukohad, et nendele see ei sobi. Estonial on võimalus omad seisukohad avaldada, see vaidlustada. Me oleme palunud ka linna õigusteenistusel tegelda sellega, et anda hinnang muinsuskaitse seisukohtadele – sealt on leitud ka puudusi, nii et asju arutatakse,” lausus ta.

Maaten: alternatiivseid asukohti pole Estoniale ette nähtud

Rahvusooperi ja -balleti Estonia peadirektor Ott Maaten nimetas linnaplaneerimise ameti esmaspäevast teadet kummastavaks, eriti arvestades, et Estoniat polnud antud juhtumil isegi kaasatud või informeeritud.

“Rahvusooper peab õigeks ja loogiliseks Tallinna linnapea otsust peatada see tellimus. Arvan, et antud hetkel ei vaja Estonia juurdeehitus kindlasti mitte kahte paralleelset segadust tekitavat protsessi,” sõnas Maaten.

Rahvusooper tellis tänavu märtsis muinsuskaitse eritingimused Uuele turule seoses Estonia ruumilahenduse eelseisva riigihankega. Augustis Tallinna linnaplaneerimise amet eritingimusi ei kooskõlastanud. Keelduva haldusotsuse vaidlustamisega rahvusooper Estonia praegu tegeleb.

Maaten rõhutas, et kõik tegevused, mida Estonia on siiani juurdeehituse küsimuses läbi viinud või planeerinud, lähtuvad riigikogu otsusest 13. septembrist 2021 “Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine”, kus on selgelt sõnastatud: “Rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus”.

“Otsuse sõnastus ei näe ette alternatiivseid asukohti. Riigikogu otsus lähtus riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekust, et juurdeehitusega saab rahvusooper Estonia endale tänapäevase ooperi- ja balletilava ning publikusaali,” ütles Maaten.

Loe allikast edasi