Ken Macon | Reclaim The Net
Venemaal jõudis 1. septembril digirubla kasutuselevõtt uude etappi. Kaksteist süsteemselt olulist panka toetavad nüüd digirubla ning nende pankade kliendiks olevad jaemüüjad, kelle aastakäive ületab 120 miljonit rubla ehk umbes 1,39 miljonit dollarit, peavad digirublades tehtavaid makseid vastu võtma ja töötlema.
Digirubla on Venemaa keskpanga digitaalne valuuta ehk CBDC. Esimene pärisrahaga tehinguid hõlmanud pilootprojekt algas 2023. aasta augustis, kuid praegune etapp tähistab süsteemi märksa laiema ja järkjärgulise kasutuselevõtu algust.
Alates 1. septembrist 2027 muutub süsteemis osalemine kohustuslikuks kõigile universaalse litsentsiga pankadele ning nende kliendiks olevatele jaemüüjatele, kelle aastakäive ületab 30 miljonit rubla. 1. septembrist 2028 laieneb nõue ülejäänud pankadele ning vähemalt viie miljoni rubla suuruse aastakäibega jaemüüjatele.
Kõik digirubladega tehtavad tehingud toimuvad Venemaa keskpanga platvormil. Seal asuvad ka kasutajate rahakotid ja neis hoitavad digirublad. Erinevalt sularahast, mida inimesed saavad omavahel vahetada ilma keskpanga hallatava rahakoti või tehinguregistrita, toimub iga digirublaga tehtav tehing keskpanga süsteemi kaudu.
Digirubla ei ole anonüümne ning Venemaa keskpank pole seda ka sellisena esitlenud. Keskpanga sõnul võib digirublakontodega seotud toiminguid seaduses sätestatud juhtudel piirata muu hulgas seoses täitemenetluse, maksude ja pankrotiga ning rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamiseks.
Keskpanga digivaluutade puhul on põhimõtteliselt võimalik rakendada ka programmeeritavaid piiranguid, kuid Venemaa keskpank ei ole avalikult teatanud kavatsusest selliseid võimalusi digirubla puhul rakendada. Keskpank on esitlenud digirubla täiendava riikliku rahavormina ja maksevõimalusena. Samal ajal muutub selles süsteemis osalemine järjest suuremale osale pankadest ja kaupmeestest kohustuslikuks.
Digirubla laiendamisega samal päeval jõustus ka föderaalseadus nr 282-FZ, mille kohaselt jääb Venemaal kehtima krüptovaluutade kasutamise keeld riigisiseste maksete tegemiseks. Krüptovaluutat võib teatud juhtudel kasutada väliskaubanduses ning erandid kehtivad ka kaevandamise teel saadud krüptovara suhtes.
Krüptovaluuta omamine ja sellega kauplemine jääb seaduslikuks, kuid seda saab teha ainult volitatud teenusepakkujate kaudu. Kvalifitseerimata jaeinvestoritele kehtestati aastaseks ostulimiidiks 300 000 rubla ehk umbes 3700 dollarit. Volitatud süsteemides saab praegu avalikult kaubelda ainult bitcoini, etheri ja USDT-ga.
Samal ajal pikendas Venemaa keskpank kuue kuu võrra ka välisvaluuta sularahas väljavõtmise piiranguid. Need kehtivad nüüd kuni 9. märtsini 2027. Keskpank põhjendab piiranguid sanktsioonidega, mis takistavad Venemaa finantsasutustel lääne valuutades sularaha hankida.
Inimesed, kes avasid välisvaluutakonto enne 9. märtsi 2022, saavad sularahas välja võtta kuni 10 000 dollarit või samaväärse summa eurodes, juhul kui nad pole seda võimalust juba kasutanud. Ülejäänud raha saab välja võtta rublades Venemaa keskpanga kehtestatud vahetuskursi järgi. Ilma pangakontota üle kantud või elektroonilises rahakotis hoitavat välisvaluutat saab samuti välja võtta ainult rublades.
Seega jõustusid Venemaal 1. septembril korraga kolm omavahel seotud rahapoliitilist muudatust: digirubla kohustuslik kasutuselevõtt hakkas laienema pankadele ja jaemüüjatele, krüptovaluutaga riigisiseste maksete tegemise keeld jäi jõusse ning välisvaluuta sularahas väljavõtmise piiranguid pikendati. Füüsilist sularaha saavad inimesed endiselt omavahel kasutada nii, et tehingut digirubla platvormil ei registreerita.
The post Venemaa laiendab digirubla kasutamist ning muudab selle pankadele ja kaupmeestele järk-järgult kohustuslikuks first appeared on Vanglaplaneet.
The post Venemaa laiendab digirubla kasutamist ning muudab selle pankadele ja kaupmeestele järk-järgult kohustuslikuks appeared first on Vanglaplaneet.
