NATO Euroopa vägede endine asejuhataja (DSACEUR) kindral Richard Shirreff peab ilmseks, et NATO on Venemaaga juba sõjas. „Selles pole mingit kahtlust,” ütleb ta intervjuus väljaandele Helsingin Sanomat.

Shirreff kutsub NATO-t üles võtma olukorra suhtes jõulisemat hoiakut. „Minu hinnangul oleme alliansina liiga enesega rahulolevad. Kui Venemaa droonid tabavad Rumeenias kortermaju ja vigastavad inimesi, on see sõjategu.”

Reedel osales Shirreff peaesinejana iga-aastasel Kouvola julgeolekukonverentsil. Ta teenis aastatel 2011–2014 NATO Euroopa vägede asejuhatajana ning on teeninud Briti relvajõududes muu hulgas Iraagis ja Kosovos.

Arutledes Venemaa ja NATO vahelise sõja üle, viitab ta Venemaa hiljutistele hübriidoperatsioonidele ja sabotaažiaktidele Euroopas, samuti varasematele tegudele nagu 2018. aastal Salisbury linnas toimunud mürgitamine närvigaasiga Novitšok.

Näitena toob ta juhtumi, kus Briti meest kahtlustatakse Swindonis asuva droonitehase vastu suunatud sabotaaži kavandamises. Kahtlustatakse, et selle plaani tellis Venemaa välisluureteenistus.

Shirreffi sõnul peab NATO võtma kindlama hoiaku, sest Venemaa austab jõudu. „Me peame olema tugevad. Me peaksime alla tulistama Venemaa droonid. Me peaksime alla tulistama Venemaa õhusõidukid, mis lendavad NATO territooriumile.” Ta toob näiteks 2015. aasta juhtumi, mil Türgi tulistas alla Venemaa hävitaja, kui see oli rikkunud Türgi õhuruumi. See ei vallandanud sõda Venemaa ja NATO vahel, vaid vastupidi – Venemaa taganes.

Shirreff peab ebatõenäoliseks, et Venemaa alustab lähitulevikus tavapärast sõjalist rünnakut mõne NATO riigi vastu. Siiski peab ta võimalikuks väiksema ulatusega sõjalist operatsiooni, mille eesmärk oleks NATO-t alandada ja keerulisse olukorda seada.

Shirreff toob välja hüpoteetilise stsenaariumi: Norrale kuuluvas Teravmägede saarestiku töötavad Venemaa söekaevurid. Venemaa võib lavastada juhtumi – väites, et Vene töölisi koheldakse halvasti –, et õigustada Vene vägede või politseijõudude saatmist sellesse piirkonda.

See ei pruugi tingimata käivitada NATO 5. artiklit – kollektiivkaitse klauslit –, kuna NATO lõunapoolsed liikmesriigid ei pruugi olla valmis kaitsma kauget põhjapoolset territooriumi, leiab Shirreff. Venemaa aga hõivaks Norralt Teravmäed.

„Seetõttu peab NATO olema tugev ja oma jõudu näitama. Kuid ma kardan, et praeguse juhtkonna käe all NATO oma jõudu ei näita,” märkis ta.

Shirreff pidas Kouvolas kõne, milles väitis muu hulgas, et rünnaku korral ei saa enam loota sellele, et Ameerika Ühendriigid More kaitsevad oma NATO liitlasi. Võib-olla üllatavamgi on Shirreffi väide, et Soome ei peaks tingimata lootma piisavale abile ka Suurbritannialt.

Suurbritannia on Soome lähedane liitlane mitte ainult NATO raames, vaid ka sellistes kooslustes nagu Ühendkuningriigi juhitav ühine ekspeditsioonivägi (JEF).

Mis puutub Ameerika Ühendriikidesse, siis leiab Shirreff, et president Donald Trumpi sõnu tuleks võtta sõna-sõnalt.

USA on öelnud otse välja, et Euroopa ei saa oma traditsioonilises kaitses Ühendriikidele loota, märgib ta. Tema hinnangul asub Trump ka selgelt Venemaa presidendi Vladimir Putini poolele ja püüab Ukrainas Putini eest tema tööd ära teha.

Lisaks on Trump ähvardanud omandada Gröönimaa – NATO liitlasele kuuluva territooriumi – ja alustanud kaubandussõda Kanada vastu, kuna ta soovib Kanadat, märgib Shirreff.

„Me peame teda võtma sõna-sõnalt. Kui ta ütleb, et tahab Kanadat, siis ta tahabki Kanadat.” Kas sellist inimest saab siis usaldada? küsib Shirreff.

Suurbritannia puhul peab ta olukorda keerukamaks: kuigi Ühendkuningriik on kindlalt pühendunud NATO kollektiivkaitse kohustusele – ning kaitseks seega kahtlemata oma liitlasi –, jääb õhku küsimus: kui suurte jõududega?

Shirreff tugineb oma arutluskäigus osaliselt Andy Burnhami hiljutisele avaldusele parlamendis. Burnhami sõnul ei rahasta valitsus riigi julgeolekut sotsiaalhoolekande arvelt.

Shirreffi hinnangul viitab see sellele, et valitsus ei ole valmis julgeoleku nimel järeleandmisi tegema. „Arvan, et brittidel on väga raske saata brigaad sellesse piirkonda [Soome] piisavalt kiiresti.”

Shirreff leiab, et Ameerika Ühendriigid More tuleb NATO-s hoida, kuid allianss tuleks üles ehitada niinimetatud keskmise suurusega riikide ja Kanada ümber.

Täpsustava küsimuse peale viitab ta sisuliselt Euroopa-kesksemale NATO-le ja JEF-i riikidele – eelkõige Balti riikidele, Põhjamaadele, Suurbritanniale ja Hollandile –, samuti Prantsusmaale ja Saksamaale. Siiski kaasneb mõlema viimati nimetatuga poliitilist ebakindlust.

Shirreffil on tihedad sidemed Ukrainaga, kuna ta on töötanud Ukraina relvajõudude endise ülemjuhataja Oleksandr Sõrski kõrgema välismaise sõjalise nõunikuna. See roll võib jätkuda ka praeguse ülemjuhataja Mõhhailo Drapatõi ametiajal.

Shirreff ei usu, et rahu Ukrainas saavutatakse USA juhtimisel. Kouvolas esinedes nimetas ta rahuläbirääkimistega seotud Jared Kushnerit ja Steve Witkoffi „saamatuteks jõhkarditeks”. Shirreffi hinnangul huvitavad Kushnerit ja Witkoffi vaid majanduslikud võimalused Venemaal.

Shirreffi hinnangul ei lõpe sõda enne, kui Venemaa on tõeliselt alistatud. Venemaad aga ei alistata, kui Euroopal ja Ukrainal pole selget strateegiat Ukraina võidu saavutamise toetamiseks. „NATOs puudub strateegiline mõtlemine. Ja kuni seda pole, venib see sõda lihtsalt lõputult edasi.”

„Seega, kui tahame sõja lõppu, peame oma jõupingutusi suurendama, töötama välja strateegia ja toetama Ukrainat vajalike sõjaliste vahenditega,” märkis ta.

Loe allikast edasi