Rootsi on olnud peaaegu täielikult üksmeelne Ukraina toetamises ja Kiievi otsuses liituda NATO-ga. Kuid Stockholmis antud intervjuus väljaandele Politico leidis paremtsentristliku Mõõduka Koalitsioonierakonna juht, et Euroopa peaks teadvustama julgeolekuriske, mis kaasnevad rivaalitseva vasakbloki võimaliku võimuletulekuga.

Arvamusküsitluste järgi on vasakpoolsete võit realistlik.

Küsimusele, mis on pühapäevastel valimistel Euroopa jaoks kaalul, vastas Kristersson: “Ütleksin, et julgeolekupoliitika. Kui vasakpoolsed peaksid võitma, siis tuleb meeles pidada, et kaks nende kolmest või neljast erakonnast hääletasid Rootsi NATO liikmesuse vastu. See on väga reaalne probleem.”

Kristerssoni sõnul tähendaks see valitsust, mis ei suuda langetada NATO kohustuste täitmiseks vajalikke siseriiklikke otsuseid, näiteks kaitsekulutuste ja välismissioonide osas.

Rootsist sai NATO uusim liige 2024. aastal, kui ühiskonna meelsus muutus pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse ning riik otsustas valida poole. Peaministri hinnangul oli see 10,6 miljoni elanikuga riigi jaoks märgiline samm, arvestades, et Rootsi jäi neutraalseks nii mõlema maailmasõja kui ka külma sõja ajal.

“Kuid pärast liikmeks saamist on valitsus langetanud iga kuu mõne NATO-ga seotud otsuse,” märkis peaminister. “Kui valitsus ei ole ühtne, ei ole lihtsalt võimalik neid otsuseid vastu võtta.”

Pärast alliansiga liitumist on Rootsi saatnud sadu sõdureid Lätis asuvate NATO jõudude koosseisu, lubanud sõjalaevu Läänemere patrullimiseks ning paigutanud piirkonna õhuturbesse hävitajad Gripen.

Uurides, kas ka toetus Ukrainale võiks sattuda kahtluse alla, vastas Kristersson: “Loodan tõesti, et mitte, sest oleme olnud Ukraina küsimuses ühtsed – vaid ühe erandiga. Vasakpartei hääletas kõige esimese Ukraina toetuspaketi vastu. Alates sellest hetkest on kõik kaheksa erakonda olnud ühel meelel.”

Kristerssoni kommentaarid järgnevad sotsiaaldemokraatide opositsioonijuhi Magdalena Anderssoni teravale sõnavõtule. Sel nädalal avaldatud Politico intervjuus nõudis Andersson, et peaminister annaks selgitusi oma liitlaste seoste kohta Venemaaga.

Veel hiljuti tundus, et eelseisvad pühapäevased valimised toovad mugava võidu Anderssoni sotsiaaldemokraatidele ja nende vasakpoolsetest väikeparteidest liitlastele. Viimase kahe nädala jooksul on nende edumaa küsitlustes aga drastiliselt kahanenud – lausa 2,6 protsendini, mis jääb statistilise veamäära piiresse.

Paremäärmuslikud liitlased

Kristerssoni paremtsentristlik koalitsioon on viimased neli aastat valitsenud äärmusparempoolse erakonna Rootsi Demokraadid toel. Peaminister kaitses otsust teha koostööd erakonnaga, mida oponendid peavad liiga äärmuslikuks, hoolimata partei sisekatsetest distantseeruda oma mineviku neonatslikest seostest.

“Austan täielikult tõsiasja, et Rootsi parlamendis on kaheksa erakonda,” lausus Kristersson. “Ükski neist ei ole lähedalgi iseseisvale enamusele. Kui erakondi pole võimalik konkreetsete teemade ja eesmärkide nimel ühendada, ei saavutata lihtsalt mitte midagi.”

Jimmie Åkessoni juhitavad Rootsi Demokraadid on küsitlustes Anderssoni sotsiaaldemokraatide järel teisel kohal. Åkesson on teatanud, et sihib peaministritooli järgmistel, 2030. aastal toimuvatel valimistel.

Kristersson on lubanud, et kui ta pärast pühapäevaseid valimisi peaministrina jätkab, on ta valmis esmakordselt andma Rootsi Demokraatide poliitikutele oma valitsuses ministrikohad. See oleks Rootsi poliitikas märgiline muutus ning vasakblokk on teinud selle vastu aktiivset kampaaniat.

Kristerssoni hinnangul piiraks meeskonda kuulumine üksikute ministrite võimalusi äärmusliku poliitika omavoliliseks elluviimiseks.

“Rootsi valitsuses on otsuste langetamine kollektiivne protsess,” selgitas ta. “Ma ei ütleks kunagi, et üks minister pole oluline, kuid iga minister on osa meeskonnast, mis teeb kõik otsused ühiselt – seega on seal väga vähe ruumi isikliku soolo tegemiseks.”

“Ja kuna mina olen see, kes valitsuse moodustab ja iga ministri ametisse nimetab, võin teile garanteerida, et minu valitsusse kuuluvad ainult väga oskuslikud, kogenud ja hea otsustusvõimega inimesed,” kinnitas peaminister.