XV Riigikogu kogunes oma esimesele istungile 10. aprillil ning on sellest ajast pidanud 32 korralist ja ühe täiendava istungi. Koos seitsme infotunniga ulatus täiskogu tööaeg kevadistungjärgul 187 tunni ja 15 minutini.

Istungjärgu jooksul võttis Riigikogu vastu kaks seadust, 19 otsust ja kaks avaldust, neist ühe Ukraina NATO-liikmesuse toetuseks ja teise Ukraina-vastase agressioonikuriteo süüdlaste vastutusele võtmisest. Riigikogu komisjonidest langes suurim koormus väliskomisjonile, mis oli seitsme eelnõu juhtivkomisjoniks. Kultuurikomisjon juhtis nelja ning põhiseaduskomisjon ja rahanduskomisjon kumbki kolme eelnõu menetlemist.

Seaduse kohaselt toimuvad Riigikogu korralised istungid jaanuari teisest esmaspäevast juuni kolmanda neljapäevani ning septembri teisest esmaspäevast detsembri kolmanda neljapäevani. Uuesti koguneb Riigikogu korralistele istungitele 11. septembril.

Vahepealsel ajal töötavad edasi Riigikogu komisjonid, samuti täidavad Riigikogu liikmed oma muid ametiülesandeid. Korraliste istungjärkude vahel toimuvad vajadusel ka erakorralised istungjärgud, mille saab kokku kutsuda Riigikogu esimees presidendi, valitsuse või vähemalt 21 Riigikogu liikme ettepanekul.

Valitsus seob ka abieluvõrdsuse eelnõu usaldusküsimusega

Neljapäevasel valitsuskabineti nõupidamisel otsustati siduda nn abieluvõrdsuse eelnõu valitsuse usaldusküsimusega ja selle arutamiseks tehakse riigikogule ettepanek erakorraliseks istungjärguks 19. juunil.

Valitsuse usaldusküsimusega seoti Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ning 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu.

Mõlemad eelnõud on seotud ministeeriumite reformiga. Lisaks seoti valitsuse usaldusküsimusega perekonnaseaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmine, mis võrdsustab abielu.

Valitsus esitab usaldusküsimusega seotud eelnõud riigikogule teiseks lugemiseks ja teeb riigikogule selleks ettepaneku kutsuda kokku erakorraline istungjärk 19. juunil.