Eriti hästi sobivad kiirema elutempoga perioodil treeningud välijõusaalis, sest sinna minek ei eelda eraldi broneeringut ega kindlat kellaaega ning treeningu saab ühendada näiteks jalutuskäigu või jooksuringiga. Koch-Mäe sõnul piisab algajale täiesti ka 15-20-minutilisest jõutreeningust, kui harjutused on läbimõeldud ja koormus jõukohane.

Lühemad treeningud aitavad hoida järjepidevust

Üks levinumaid põhjuseid, miks treeningud kiiremal perioodil ära jäävad, on tunne, et trenni jaoks peab aega leidma terve tunni või rohkemgi. Tegelikult võib väiksema ajakuluga treening olla hoopis realistlikum lahendus ning aidata liikumisharjumust paremini hoida. „Ka 15-20 minutist täiesti piisab. Kui teha harjutusi kolm seeriat ja 12 kordust, siis viie kuni seitsme harjutusega umbes nii kaua lähebki,“ selgitab Koch-Mäe.

Oluline on valida harjutused nii, et koormust saaksid erinevad suuremad lihasgrupid. Välijõusaalides leidub tavaliselt seadmeid nii üla- kui ka alakehale ning treenida saab näiteks rinna-, selja-, õlavöötme- ja jalalihaseid.

Ühenda jalutuskäik ja jõutreeninguga

Kui eraldi treeningu jaoks aja leidmine tundub keeruline, soovitab Koch-Mäe siduda jõuharjutused liikumisega, mis on päevaplaanis juba olemas. Näiteks võib alustada tempoka kõnniga, teha seejärel välijõusaalis 15–20 minutit jõuharjutusi ning jätkata pärast treeningut taas kõndimise või rahuliku sörgiga. „Kui siia juurde kombineerida ka tempokam kõnd või rahulik sörk, siis ongi juba tunniajane kombineeritud jõu- ja vastupidavustreening tehtud,“ toob ta välja.

Samas ei pea kogu treening tingimata tund aega kestma. Kui päev on tihe, võib jõulinnakus teha vaid mõned harjutused ning jätkata oma tavapärase jalutuskäiguga. Selline lahendus aitab liikumise päeva sisse mahutada ilma, et selle jaoks peaks kogu õhtu ümber korraldama.