Oluline teisipäeval, 13. juunil kell 9.44:
– Ukraina vasturünnaku lõppeesmärgiks on kõigi alade vabastamine;
– Ukraina teatas Venemaa rünnakute tagasilöömisest;
– Krõvõi Rihis hukkus Venemaa raketirünnaku tõttu kolm inimest;
– USA teatab lähiajal uuest abipaketist Ukrainale;
– Macron hoiatas, et Ukraina vasturünnak võib kesta mitu kuud;
Ukraina vasturünnaku lõppeesmärgiks on kõigi alade vabastamine
Ukraina vasturünnaku lõppeesmärgiks on kõigi alade vabastamine, mille seas ka okupeeritud Krimm, teatas esmaspäeval Ukraina presidendikantselei asejuht Ihor Žovkva.
Ametnik kinnitas, et pealetungioperatsioonid on käimas, kuid üksikasjadesse ei laskunud. Samuti rõhutas Žovkva, et eesmärkide saavutamiseks võib kuluda mitu kuud.
Žovkva meenutas ühtlasi, et see pole Ukraina armee esimene vastupealetung ja varem sunniti Vene sissetungijad Harkivi ja Hersoni oblasti territooriumilt põgenema.
“Praegune pealetung ei jää tõenäoliselt viimaseks vasturünnakuks,” lisas ametnik telekanali usutluses ning märkis ühtlasi, et Ukraina vajab rohkem suurtükiväge ja laskemoona.
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäeval, et kauaoodatud pealetung Vene vägede vastu on raske, kuid liigutakse edasi.
“Võitlus on karm, kuid me liigume edasi ja see on väga oluline,” ütles Zelenski oma igapäevases õhtukõnes.
“Ma tänan meie mehi iga Ukraina lipu eest, mis on nüüd naasmas oma õigele kohale äsja vabastatud territooriumi külades,” ütles Zelenski. Ukraina teatel on alates nädalavahetusest pealetungi käigus Vene vägedelt tagasi võetud seitse küla Ida- ja Lõuna-Ukrainas.
Ukraina relvajõudude Ida väejuhatuse pressiesindaja Serhi Tšerevatõi teatas samuti, et väed on liikunud 250–700 meetrit edasi Bahmuti suunal.
Ukraina teatas Venemaa rünnakute tagasilöömisest
Ukraina relvajõudude peastaap teatas, et Vene väed üritasid edasi tungida Blagodatne küla lähedal. Ukraina väed vabastasid Velika Novosilka lähedal asuva küla 11. juunil. Ukraina väed tõrjusid viimase Venemaa rünnaku tagasi. Peastaabi teatel tulistasid Ukraina väed hiljuti alla ka Venemaa sõjakopteri Ka-52, vahendas The Kyiv Independent.
Krõvõi Rihis hukkus Venemaa raketirünnaku tõttu kolm inimest
Dnipropetrovski oblasti kuberner teatas teisipäeval, et Venemaa rakett tabas Krõvõi Rihis asuvat viiekorruselist elumaja. Hukkus vähemalt kolm inimest, vigastada sai 25 inimest, vahendas The Guardian.
“Rusude all on ikka veel inimesi,” teatas kuberner.
Rünnakut kommenteeris ka president Volodõmõr Zelenski. “Kahjuks on surnuid ja haavatuid. Terroristid vastutavad iga raketi eest, mille nad välja lasevad,” ütles Zelenski.
USA teatab lähiajal uuest abipaketist Ukrainale
Ühendriigid võivad juba teisipäeval teatada uuest sõjalise abipaketist Ukrainale, teatas meediakanalile Ameerika Hääl USA kaitseministeeriumi esindaja, kirjutas Pentagoni korrespondent Carla Babb suhtlusvõrgusikus Twitter.
“USA annab Ukrainale kuni 325 miljonit dollarit täiendavat sõjalist abi paketina, mis peaks avalikustatama teisipäeval,” kirjutas ajakirjanik, kelle informatsiooni vahendas teiste seas uudisteagentuur UNIAN.
Allika sõnul hõlmab abipakett soomustatud lahingumasinaid Stryker ja jalaväe lahingumasinaid Bradley, millega saab asendada kahjustatud ja hävinenud tehnikat.
Ukraina saab laskemoona ka NASAMS- ja HIMARS-süsteemide jaoks.
Macron hoiatas, et Ukraina vasturünnak võib kesta mitu kuud
Prantsusmaa president Emmanuel Macron hoiatas esmaspäeval, et Ukraina vasturünnak Vene vägede vastu võib kesta mitu kuud.
“See kestab mitmeid nädalaid või isegi kuid. Tahame, et see oleks võimalikult edukas, et saaksime seejärel heades tingimustes alustada läbirääkimiste faasi,” ütles Macron.
Macron kohtus esmaspäeval Pariisis Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi ja Poola presidendi Andrzej Dudaga.
Macron, Scholz ja Duda lubasid, et nende riigid jätkavad vastupealetungi ajal Ukraina toetamist, vahendas Financial Times.
“Meie toetus kestab nii kaua, kui vaja on. Peame tagama, et Venemaa ei võida seda sõjakäiku, vaid ei saa ka seda kunagi korrata,” ütles Macron.
Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga 470 sõdurit
Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas esmaspäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest eelmise aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 216 650 (võrdlus eelmise päevaga +470);
-
tankid 3935 (+4);
-
jalaväe lahingumasinad 7642 (+6);
-
lennukid 314 (+0);
-
kopterid 300 (+1);
-
suurtükisüsteemid 3766 (+20);
-
mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 601 (+0);
-
õhutõrjesüsteemid 363 (+1);
-
operatiivtaktikalised droonid 3309 (+2);
-
tiibraketid 1183 (+0);
-
autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 6473 (+2);
-
laevad / paadid 18 (+0);
-
eritehnika 51 (+1).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.