Soomlased on teada-tuntud kui maailma suurimad kohvijoojad, rüübates aastas peaaegu 12 kilogrammi kohvi inimese kohta. Tuleb aga välja, et see igapäevane harjumus teeb kehaga palju enamat kui peletab lihtsalt väsimust. Värskest uuringust selgub, et ohtram kohvijoomine on seotud väiksema rasvaprotsendiga ning kujundab meestel ja naistel välja selgelt erineva hormonaalse profiili.

Soome Oulu ülikooli teadlaste juhitud töörühm analüüsis enam kui kahe tuhande 46-aastase põhjasoomlase terviseandmeid, vereproove ja toitumisharjumusi. Andmetest koorus välja selge muster: viis või enam tassi kohvi päevas joovatel inimestel oli küll sarnane kehamassiindeks kui kohvist hoidujatel, kuid nende keha rasvaprotsent ja siseelundeid ümbritseva rasva hulk oli madalam. Lihasmassi leidus suurematel kohvisõpradel seevastu rohkem.

Hormoonide puhul oli erinevus ilmekas just meeste seas. Analüüs tõi esile, et mida rohkem kohvi mehed jõid, seda kõrgem oli nende üldise testosterooni ja seda siduva valgu tase veres. Naistel sarnast testosterooni tõusu ei tuvastatud. Lisaks ilmnes mõlema sugupoole puhul, et kohvijoomine käib käsikäes hargnenud ahelaga aminohapete madalama tasemega veres.

Teadlaste hinnangul on see tervise seisukohalt hea märk, sest nende samade aminohapete püsivalt kõrget taset organismis seostatakse teist tüüpi diabeedi suurenenud riskiga.

Keha rasvaprotsendi vähenemise seletus peitub aga tõenäoliselt kofeiini võimes ergutada närvisüsteemi, mis omakorda kiirendab ainevahetust ja soodustab rasvade lagundamist. Tervikuna on kohv keemiliselt väga keeruline jook, sisaldades üle tuhande erineva aktiivse ühendi, mis võivad meie hormonaalset tasakaalu ja ainevahetust pikema aja jooksul suunata.

Uurijad kirjutavad oma tulemustest ajakirjas European Journal of Nutrition.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.