Oluline Venemaa-Ukraina sõjas esmaspäeval, 31. augustil kell 22.45:
– Zelenski vestles Witkoffi ja Kushneriga;
– Venemaa rünnakud Kiievile kestsid esmaspäeva öötundideni;
– Mediazona ja BBC on tuvastanud üle 242 000 Ukrainas hukkunud Vene sõduri;
– Ukrainat droonidega varustavas Poola tehases puhkes põleng;
– Kreml kommenteeris võimalikku Trumpi, Zelenski ja Putini kohtumist;
– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1600 sõdurit.
Zelenski vestles Witkoffi ja Kushneriga
President Volodõmõr Zelenski vestles USA presidendi Donald Trumpi esindajate Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga, kellega arutas läbirääkimismeeskondade edasist koordineerimist ja lahenduste väljatöötamist rahu saavutamiseks.
Uudisteagentuuri Ukrinformi andmetel rääkis Zelenski kõnelustest sotsiaalmeedias.
“Mul oli hea telefonivestlus president Trumpi esindajate Steve Witkoffi ja Jared Kushneriga. See oli üksikasjalik ja konstruktiivne,” ütles riigipea.
President rõhutas USA ja Ukraina läbirääkimismeeskondade vahelise pideva dialoogi säilitamise olulisust.
“Nüüd arutame Ukraina-visiidi kuupäeva määramist. See reis oleks väga kasulik rahulahenduste väljatöötamisel,” rõhutas Zelenski.
Vestluse käigus andis president Ameerika esindajatele ülevaate ka olukorrast lahinguväljal.
“Lahinguväljal on Venemaa edusammud tühised ja tulevad tohutute kaotuste hinnaga. Samuti rääkisin neile õhurünnakutest,” sõnas riigipea.
Ukrainat droonidega varustavas Poola tehases puhkes põleng
Poolas puhkes 31. augustil Skarżysko-Kamienna linnas droonikomponente tootvas WB Electronicsi tehases tulekahju. Põleng saadi kontrolli alla vähem kui kahe tunniga, keegi viga ei saanud.
WB Electronics toodab droone, mida kasutavad Poola ja Ukraina relvajõud. Firma kuulub EL-i ja Ukraina droonialliansi asutajate hulka. Tulekahju puhkes ajal, mil Euroopas on sagenenud sabotaaži- ja süütamisjuhtumid, mida on seostatud Venemaaga, vahendas The Kyiv Independent.
Poola prokurörid teatasid esmaspäeval, et algatasid droonitehases puhkenud tulekahju üksikasjade väljaselgitamiseks terrorismijuurdluse.
Võimud ei ole kahtlusalust nimetanud, kuid naaberriigi Ukraina oluline liitlane Poola on Venemaad pärast 2022. aasta sissetungi Ukrainasse korduvalt süüdistanud sabotaažikatsetes.
Modi kutsus Putinit üles sõda lõpetama
India peaminister Narendra Modi edastas Shanghai Koostööorganisatsiooni (SCO) tippkohtumisel Venemaa režiimi juhile Vladimir Putinile otsese ja võimsa sõnumi, kutsudes üles lõpetama laastavat sõjategevust ja valima rahu.
“Me peame liikuma lõputust sõjast sõja lõpetamise poole,” ütles India peaminister Putinile.
Venemaa rünnakud Kiievile kestsid esmaspäeva öötundideni
Kiievi oblastis sai pühapäeva pärastlõunal droonirünnakutes vigastada kaks inimest, teatasid päästeteenistused. Fastivi linna lähedal sai üks inimene vigastada pärast maja süttimist, Võšhorodis sai teine inimene vigastada pärast seda, kui rünnak süütas kaks garaaži.
Pealinnas endas sai teadaolevalt vigastada vähemalt kaks inimest, teatas Kiievi linna sõjaadministratsioon, täpsustamata vigastuste asjaolusid.
Kiievi Ševtšenkivski rajoonis puhkes hoones tulekahju, teatas Kiievi linnapea Vitali Klõtško kohaliku aja järgi kell 13.26. Veidi hiljem, umbes kell 13.40, teatasid Kyiv Independenti ajakirjanikud kesklinnas, et kuulsid tugevat plahvatust.
Klõtško teatas kell 13.55, et Holossijivski rajooni saadeti meditsiinimeeskond. Hiljem ütles ta, et allakukkunud droonijäänused kahjustasid kohvikut, kuid keegi viga ei saanud.
Kell 15.10 oli taas kuulda plahvatusi ja õhutõrjetuld ning Kyiv Independenti ajakirjanike sõnul tõusis linna teletorni lähedal asuvast piirkonnast suitsu.
Kyiv Independenti ajakirjanikud kuulsid plahvatust ka kell 16.00. Kiievi linna sõjaadministratsioon teatas, et kesklinnas Petšerski rajoonis sai allakukkunud droonijäänuste tõttu kahjustada elumaja.
Hiljem õhtul, umbes kell 22.50 kohaliku aja järgi, oli Kyiv Independenti ajakirjanike sõnul Kiievi kesklinnas taas kuulda plahvatust ja õhutõrjetegevust.
Pärast keskööd 31. augustil järgnes veel plahvatusi.
Mediazona ja BBC on tuvastanud üle 242 000 Ukrainas hukkunud Vene sõduri
Venemaa sõltumatu meediaväljaanne Mediazona teatas koostöös BBC venekeelse teenistusega, et on tuvastanud 242 747 Ukrainas hukkunud Vene sõjaväelase isikut.
Alates meediaväljaannete eelmisest, augusti keskel avaldatud ülevaatest on hukkunute nimekirja lisatud 3393 Vene sõduri nimed. Värske arv hõlmab ajavahemikku 24. veebruarist 2022 kuni 27. augustini 2026.
Ajakirjanikud märkisid, et tegelik hukkunute arv on tõenäoliselt märkimisväärselt suurem, kuna kontrollitud andmed pärinevad avalikest allikatest, nagu surmakuulutused, hukkunute lähedaste postitused, piirkondliku meedia teated ja kohalike võimude avaldused.
Meediaväljaannete andmetel kuulub tuvastatud hukkunute hulka üle 88 600 vabatahtliku, 26 600 värvatud vangi ja 20 000 mobiliseeritud sõduri. Samuti on tuvastatud 7596 hukkunud ohvitseri. Meediaväljaannete teatel on surmakuupäev teada 225 000 juhul ehk ligi 93 protsendil tuvastatud hukkunutest.
Kuigi hinnangud sõjas hukkunute ja haavatute arvule on erinenud, on sõltumatud lääneriikide hinnangud järjekindlalt järeldanud, et Venemaa kaotused ületavad märkimisväärselt Ukraina kaotusi.
Juulis avalikustas president Volodõmõr Zelenski hinnangu, mille kohaselt on Venemaa väed täiemahulise invasiooni algusest kandnud umbes 1,6 miljonit sõjalist kaotust, sealhulgas ligikaudu 700 000 hukkunut.
Zelenski lisas, et hukkunud on umbes 50 000 Ukraina sõjaväelast ja haavata saanud ligikaudu 400 000.
Ukraina relvajõudude kindralstaabi hinnangul on Venemaa 30. augusti seisuga Ukrainas kaotanud alates 22. veebruarist 2022 umbes 1 486 600 sõdurit. Andmed ei täpsusta hukkunute ja haavatute arvu, kuid üldise hinnangu kohaselt hõlmab see hukkunuid, haavatuid, teadmata kadunuid ja vangi langenud sõdureid.
Lääne luureandmete kohaselt ei ole Venemaa relvajõud suutnud 2026. aasta jooksul täita värbamiseesmärki, milleks on 30 000 sõdurit kuus. Venemaa kaotab igal kuul rohkem sõdureid, kui suudab värvata, mistõttu kaalub Kreml uusi mobilisatsioonilaineid.
Ukraina presidendi kantselei teatas 27. augustil, et Venemaa plaanib aastatel 2026–2027 mobiliseerida 600 000 inimest, kuna kasvav rahulolematus Ukraina sõjaga vähendab vabatahtlikult teenistusse astuda soovijate arvu.
Ukraina presidendi kantselei juht Kõrõlo Budanov hoiatas samal ajal 28. augustil, et Ukraina ei saa endale lubada mobiliseerida vähem kui 30 000 inimest kuus, sest sõja lõpetamine lähiajal on tema sõnul ebarealistlik.
Samal ajal jätkab Mediazona täiemahulise sõja algusest Ukrainas hukkunud Vene sõdurite nimekirja koostamist ja ajakohastamist. Venemaa valitsus lisas Mediazona 21. augustil teist korda oma “välisagentide” nimekirja, teatas väljaanne.
Kreml kommenteeris võimalikku Trumpi, Zelenski ja Putini kohtumist
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles pühapäeval, et kolmepoolne kohtumine USA presidendi Donald Trumpi, Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Venemaa juhi Vladimir Putini vahel oleks võimalik ainult kokkulepete vormistamiseks.
Ukrainlaste uudisteagentuuri Ukrinformi andmetel edastas seda oma uudisloos Suurbritannia rahvusringhäälingu BBC venekeelne teenistus.
“Trumpi, Zelenski ja Putini osalusega tippkohtumist on pakutud välja juba mõnda aega. Selline kohtumine on võimalik ainult kokkulepete vormistamiseks,” ütles Kremli pressiesindaja, viidates Putini seisukohale selles küsimuses.
Eestkõneleja sõnul koosneb lahendusprotsess arvukatest üksikasjadest ja presidentide kohtumine selle protsessi arutamiseks oleks täiesti mõttetu.
“Nemad ehk Trump, Zelenski ja Putin saavad kohtuda ainult kokkulepete lõplikuks vormistamiseks,” ütles Peskov.
Kremli kõneisik kordas ühtlasi Moskva vanu väiteid, et Kiiev ei soovi tõelise lahendusega tegeleda. Samuti väitis Peskov, et Moskva on avatud läbirääkimistele Ukraina üle Türgis.
“Praegu puuduvad siiski eeltingimused nende taasalustamiseks,” sõnas Peskov.
Ukrinformi andmetel tegi USA luure keskagentuuri (CIA) juhataja John Ratcliffe möödunud nädala alguses toimunud etteteatamata visiidil Moskvasse ettepaneku, et USA president Trump, Ukraina president Zelenski ja Venemaa juht Putin kohtuksid osana jõupingutustest sõja lõpetamiseks.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1600 sõdurit
Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 488 200 (+1600);
– tankid 12 316 (+5);
– jalaväe lahingumasinad 25 255 (+7);
– suurtükisüsteemid 48 883 (+50);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2079 (+7);
– õhutõrjesüsteemid 1597 (+3);
– lennukid 440 (+0) ;
– kopterid 354 (+0);
– maapealsed droonisüsteemid 2442 (+7);
– operatiivtaktikalised droonid 490 402 (+2055);
– tiibraketid 5060 (+0);
– laevad/kaatrid 35 (+0);
– allveelaevad 2 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 141 920 (+467);
– eritehnika 4621 (+7).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Related Posts
