1784 – pearaharahutused: üks talupoeg hukkus Karula kiriku juures puhkenud vastuhakus.
Pearahamaks ehk hingemaks oli 18.–19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksma maksustatud seisuste meessoost isikud. Eesti- ja Liivimaa kubermangus kehtestati see 1783. aastal.
Pearahamaksu kehtestamine tekitas talurahva hulgas suuri arusaamatusi. Seni polnud talupoegade jaoks selget vahet riigimaksude ja mõisakoormiste vahel. Nüüd hakkasid kroonumõisate, aga ka paljude rüütlimõisate talupojad ise pearahamaksu tasuma. Enamikes rüütlimõisates jäi pearahamaksu maksmine siiski mõisnike kanda, see aga võimaldas neil talurahva teokoormisi suurendada.
Juunis puhkesid rahutused seitsmes Tartumaa mõisas, tuntuim juht oli Suure-Rõngu kohtukaasistuja Retsniku Peeter. Haaslaval ründasid relvastatud talupojad mõisa. Talurahva korralekutsumiseks saadeti mõisatesse sõjaväeosad. Nüüd puhkesid kähmlused talupoegade ja Vene soldatite vahel. Ulatuslikum neist leidis aset juulis 1784 ning on tuntud Räpina puuaiasõjana. Aiateivastega relvastatud talupojad siiski sõdurite vastu ei saanud ning viis nendest maksus eluga.
Üks talupoeg sai surma Võrumaa teises servas Karula kiriku juures 1784. aasta 31. augustil puhkenud vastuhakus, kus talupojad nõudsid kaaslaste karistamise ärajätmist, ähvardades, et vastasel korral «kisuvad nad veel samal päeval kapten-ispravnikul soolikad kõhust ja teevad neist rasva». Karula vastuhakus osalesid ka naised, kes loopisid soldateid kirikumüürilt kividega.
31. augusti sündmused Eestis:
1784 – pearaharahutused: üks talupoeg hukkus Karula kiriku juures puhkenud vastuhakus.
1913 – tööd alustas Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskselts.
1919 – Vabadussõda: Tallinnasse saabus Nõukogude Venemaa välisasjade rahvakomissari Georgi Tšitšerini radiogramm ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi.
1928 – Haapsalus asutati Läänemaa spordiselts Läänela.
1928 – Tartus asutati Eesti Maanaiste Keskselts.
1941 – Teine maailmasõda: Saksa väed vallutasid Haapsalu.
1951 – Tartus avati Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA).
1993 – Kirjutati alla esimesele riigimaa ostu-müügilepingule sõjajärgses Eestis: riik müüs 69 hektarit Harjumaal Kuusalu vallas asuvat maad ASile Balti Spoon.
1994 – viimased Vene armee üksused lahkusid Eestist.
2001 – ASi Eesti Raudtee 66 protsendi aktsiate skandaalne erastamissaaga lõppes, kui USA, Briti ja Eesti investoritele kuuluv OÜ Baltic Rail Services (BRS) kandis lubatud miljardikroonise ostusumma erastamisagentuuri arvele (riik ostis Eesti Raudtee aktsiad 9.01.07 tagasi, makstes BRSile 2,35 miljardit krooni).
2001 – Uksed avas Kihnu uus rahvamaja. Veidi üle 1000 ruutmeetri suurune uus hoone ehitati 30.09.99 maha põlenud rahvamaja asemele.
2003 – Tartus avati jalakäijatele mõeldud 251,5 meetri pikkune Turusild, tegemist oli Tartu esimese vantsillaga.
2010 – Tallinna-Narva maanteel avati rekonstrueeritud Kukruse-Jõhvi 7,36 kilomeetri pikkune teelõik, mille ehituseks kulus 628 miljonit krooni. Tegemist oli ühe kõige tihedama liiklusega teelõiguga Eestis, viimase kümne aasta jooksul oli sellel lõigul hukkunud 27 inimest, mistõttu kandis see teelõik rahvasuus surmatee nime.
Ja maailmas:
12 – sündis kurikuulus Vana-Rooma keiser Caligula
1867 – suri prantsuse luuletaja Charles Baudelaire
1888 – Rappija Jack mõrvas oma esimese teadaoleva ohvri Mary Ann Nicholsi.
1897 – Thomas Edison patentis kinetoskoobi.
1920 – Poola saavutas Komarówi lahingus olulise võidu Nõukogude Venemaa üle.
1980 – Poola valitsuse esindajad ja Lech Wałęsa kirjutasid alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstis töötajate palka ning tagas neile paremad töötingimused. Nii sündis ametiühingukoondis Solidaarsus.
1986 – suri Soome president Urho Kaleva Kekkonen
1996 – Esimene Tšetšeenia sõda lõppes Tšetšeeni iseseisvuslaste võiduga.
1997 – Pariisis hukkusid autoõnnetuses printsess Diana ja tema kaaslane Dodi Al Fayed.
2006 – Norra politsei leidis üles Edvard Munchi «Karje», mis oli kahe aasta eest Oslo muuseumist varastanud.
2010 – Lõppes USA sõjaline operatsioon Iraagis (algas 19.03.03, USA väed lahkusid Iraagist 30.06.09).
2011 – Kosmosesüstiku Atlantis maandumisega lõppes NASA kosmosesüstiku Space Shuttle´i programm.
2021 – Öösel lahkus viimane USA sõdur Afganistanist – 82. dessantdiviisi komandör kindralmajor Chris Donahue astus Kabuli lennuväljal transpordilennuki C-17 pardale.
2025 – Afganistaani Kuz Kunari provintsi tabas 6 magnituudine maavärin ja mitmed tugevad järeltõuked, mille tagajärjel hukkus üle 1411 inimese.
| << August >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 | 2 |
| 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 | 16 |
| 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 | 23 |
| 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 | 30 |
| 31 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
| 2026 | ||||||
31. august on Gregoriuse kalendri 243. (liigaastal 244.) päev. Juliuse kalendri järgi 18. august (1901–2099).
Sündmused
- 1784 – pearaharahutused: üks talupoeg hukkus Karula kiriku juures puhkenud vastuhakus.[1]
- 1913 – tööd alustas Põhja-Liivimaa Põllutöö Keskselts.[2]
- 1919 – Vabadussõda: Tallinna saabus Nõukogude Venemaa välisasjade rahvakomissari Georgi Tšitšerini radiogramm ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi.
- 1928 – Haapsalus asutati Läänemaa spordiselts Läänela.[3]
- 1928 – Tartus asutati Eesti Maanaiste Keskselts.
- 1941 – Teine maailmasõda: Saksa väed vallutasid Haapsalu.
- 1951 – Tartus avati Eesti Põllumajanduse Akadeemia (EPA).
- 1983 – Tallinnas toimus Jaan Taltsi ja Aleksei Tammiste vahel tennisevõistlus, mille Tammiste võitis 6:3, 6:4. Tammiste mängis metallist lumelabidaga, Talts tennisereketiga.
- 1994 – viimased Vene armee üksused lahkusid Eestist.
- 2021 – Riigikogu valis presidendivalimiste teises voorus 72 poolthäälega Eesti Vabariigi presidendiks Alar Karise.[4]
Maailmas
- 1888 – Rappija Jack mõrvas oma esimese teadaoleva ohvri Mary Ann Nicholsi.
- 1897 – Thomas Edison patentis filmiprojektori eelkäija kinetoskoobi.
- 1906 – läbiti esimest korda Loodeväil: Roald Amundsen maabus oma kuueliikmelise meeskonnaga kolmeaastase sõidu järel laeval Gjøa Alaskal Nomes.
- 1907 – Peterburi lepinguga jagasid Suurbritannia ja Venemaa oma huvisfäärid Kesk-Aasias. Pärsia jaotati kolmeks tsooniks, Afganistan kuulutati Briti mõjusfääris olevaks ja Tiibet neutraalseks tsooniks.
- 1920 – Nõukogude-Poola sõda: Poola saavutas Komarówi lahingus olulise võidu Nõukogude Venemaa üle.
- 1935 – Nõukogude kaevur Aleksei Stahhanov koos kahe toestajaga kaevandas ühe vahetuse jooksul 102 tonni sütt, ületades 14,5 korda eetöölisele ettenähtud normi. Hiljem omistati kogu kaevandatud süsi üksnes Stahhanovile ning algatati kogu NSV Liidus tööviljakuse tõstmiseks stahhaanovlaste liikumine.
- 1950 – Saksa DV-s keelustati Jehoova tunnistajad. Järgnesid sajad vahistamised ja näidisprotsessid.
- 1957 – Malaya Föderatsioon sai sõltumatuks riigiksja Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks.
- 1962 – Trinidad ja Tobago sai iseseisvaks, Suurbritanniaga personaalunioonis olevaks riigiks.
- 1980 – Poola valitsuse esindajad ja Lech Wałęsa kirjutasid alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstis töötajate palka ning tagas neile paremad töötingimused. Nii sündis ametiühingukoondis Solidaarsus (Solidarność).[5]
- 1986 – Mustal merel hukkus ristluslaev Admiral Nahhimov. Laev põrkas teel Sotšist Odessasse 15 kilomeetri kaugusel Novorossiiskist kokku kaubalaevaga. Pardal olnud 1243 inimesest hukkus 423.
- 1991 – Kõrgõzstan ja Usbekistan iseseisvusid ning lõid Nõukogude Liidust lahku.
- 1994 – Venemaa president Boriss Jeltsin ja Saksamaa liidukantsler Helmut Kohl saatsid Berliinist pidulikult teele viimased Saksamaa pinnal resideerinud Venemaa väeüksused.
- 1994 – viimased Vene armee üksused lahkusid Eestist ja Lätist.
- 1996 – Esimene Tšetšeenia sõda lõppes Tšetšeeni iseseisvuslaste võiduga.
- 1997 – printsess Diana ja Dodi Fayed hukkusid autoõnnetuses Pariisis Pont de l'Alma tunnelis.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 31. augustil
- 12 – Caligula, Vana-Rooma keiser
- 161 – Commodus, Rooma keiser
- 1743 – Friedrich Magnus I, Solms-Wildenfelsi krahv
- 1749 – Aleksandr Radištšev, vene kirjanik
- 1870 – Maria Montessori, itaalia arst ja pedagoog
- 1874 – Vjatšeslav Menžinski, Nõukogude poliitik ja luuraja
- 1878 – Frank Jarvis, USA kergejõustiklane
- 1880 – Wilhelmina, Hollandi kuninganna
- 1890 – August Alle, eesti kirjanik
- 1899 – Aleksander Antson, eesti sporditegelane ja kirjanik
- 1920 – Leida Sibul, eesti laulja
- 1920 – Abi Zeider, Eesti trompetist
- 1945 – Van Morrison, iiri muusik
- 1948 – Rudolf Schenker, saksa kitarrist (Scorpions)
- 1949 – Hugh David Politzer, USA füüsik, Nobeli füüsikaauhind 2004
- 1949 – Richard Gere, ameerika näitleja
- 1954 – Robert Khotšharjan, Armeenia president
- 1955 – Edwin Moses, USA kergejõustiklane
- 1961 – Magnus Ilmjärv, eesti ajaloolane
- 1964 – Kai Lass, eesti korvpallur
- 1970 – Debbie Gibson, USA laulja
- 1974 – Andrei Medvedev, Ukraina tennisist
- 1986 – Martti Himma, eesti murdmaasuusataja
- 1992 – Silvia Ilves, eesti tšellomängija
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 31. augustil
- 1864 – Barthélemy Prosper Enfantin, prantsuse filosoof ja sotsialist
- 1867 – Charles Baudelaire, prantsuse luuletaja
- 1921 – Karl von Bülow, Saksa sõjaväelane
- 1941 – Marina Tsvetajeva, vene luuletaja
- 1948 – Andrei Ždanov, NSV Liidu poliitik
- 1967 – Ilja Ehrenburg, juudi rahvusest Vene kirjanik ja ajakirjanik
- 1986 – Urho Kaleva Kekkonen, Soome president 1956–1982
- 1986 – Leonid Sutt, Eesti spordipedagoog
- 1989 – Mihkel Martsoo, Eesti sõjaväelane
- 1997 – Diana Frances Mountbatten-Windsor, Walesi printsi Charlesi esimene abikaasa
- 2002 – Diana Laev, eesti tarbegraafik
- 2002 – George Porter, Inglise füsikokeemik, Nobeli keemiaauhind 1967
- 2005 – Jaan Kiivit juunior, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1994–2005
- 2007 – Sulev Vahtre, eesti ajaloolane
- 2008 – Kenneth Campbell, Inglise filminäitleja
- 2008 – Magomed Jevlojev, Inguši ajakirjanik, jurist, ettevõtja ja opositsionäär
- 2019 – Immanuel Wallerstein, Ameerika Ühendriikide sotsioloog ja politoloog
- 2026 – Édouard Balladur, Prantsusmaa poliitik
Pühad
Nimepäev
Ilmarekordid
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 106
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 178
- ↑ ESBL veebis (vaadatud 02.01.2015)
- ↑ Alar Karis valiti Eesti Vabariigi uueks presidendiks Postimees, 31. august 2021
- ↑ http://www.diplomaatia.ee/artikkel/poola-solidaarsus-ja-varvilised-revolutsioonid/
