Eesti Uudised, RSS, Välismaa, , , , , ,

Ukraina väed ründasid Venemaal suurt naftatöötlemistehast ja õhuväebaasi

Ukraina väed ründasid Venemaal suurt naftatöötlemistehast ja õhuväebaasi

Oluline Venemaa-Ukraina sõjas pühapäeval, 30. augustil kell 22.30:

– Ukraina väed andsid löögi naftatehasele, õhuväebaasile ja droonide stardiplatsile;

– Venemaa ründas taas Kiievit;

– Venemaa koondab vägesid Lõmani suunal;

– Venemaa valmistub ulatuslikult ründama Ukraina energiasektorit;

 – Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1400 sõdurit. 

Venemaa saatis nelja päevaga Ukraina poole teele ligi 1500 drooni

Nelja päeva jooksul lennutas Venemaa Ukraina suunas ligi 1500 igat tüüpi drooni, mille hulgas umbes 800 reaktiivdrooni, teatas pühapäeva õhtul president Volodõmõr Zelenskõi.

“Täna andsid meie sõjaväelased ülevaate õhutõrjest. Praegu on venelaste taktika kurnata Ukrainat ja kurnata ukrainlasi. Toimuvad pidevad droonirünnakud, mille hulgas paljude Shahedi reaktiivdroonidega. Meie sõdurid tulistavad neist märkimisväärse osa alla. Ainuüksi selle nelja päeva jooksul on olnud ligi 1500 igat tüüpi drooni, millest umbes 800 olid reaktiivdroonid,” rääkis Zelenskõi.

Riigipea sõnul on kõige keerulisem ülesanne just reaktiivdroonide allatulistamine. Praegu vastutavad nende tõrjumise eest peamiselt lahingulennukid, kuid käib töö selle nimel, et tagada vajalike püüdurite olemasolu.

“Neli ettevõtet on välja töötanud püüdurdroonid ja ühel neist on kõige edukam mudel. Praegu peavad nii kaitseministeerium ja ka kaitsevägi tegema kõik võimaliku tagamaks, et meil oleks maksimaalselt võimekust igat tüüpi Venemaa droonide allatulistamiseks. Tahan tänada neid Ukraina meeskonnas, kes töötavad selle nimel tõesti ööpäevaringselt. Sel sügisel peame reageerima ja tagama, et meie allatulistamise määr oleks kindlasti üle 90 protsendi,” rõhutas Zelenskõi.

Ukrinformi andmetel on Ukraina välja töötanud nelja tüüpi püüdurid vaenlase Shahed-droonide hävitamiseks ja praegu on peamine eesmärk nende tootmismahu suurendamine.

Ukraina väed andsid löögi naftatehasele, õhuväebaasile ja droonide stardiplatsile

Ukraina väed ründasid ööl vastu pühapäeva suurt naftatöötlemistehase Loode-Venemaal Leningradi oblastis ja õhuväebaasi Krasnodari krais, teatasid erinevad sõjablogimise kanalid.

Üks Venemaa suurimaid naftatöötlemistehaseid, Kirishi nafta orgaanilise sünteesi tehas, tuntud ka kui Kinefi tehas, süttis põlema pärast Ukraina vägede rünnakut Leningradi oblastis, teatas Telegrami kanal Exilenova Plus, vahendas The Kyiv Independent.

Leningradi oblasti kuberneri Aleksandr Drozdenko teatel puhkes Kiriši linna tööstustsoonis pärast droonirünnakut tulekahju.

“Leningradi oblasti kohal tulistati alla 42 mehitamata õhusõidukit. Mehitamata õhusõiduki rünnaku tagajärjel avastati Kiriši linna tööstustsoonis tulekahju,” kirjutas oblasti kuberner.

Samuti ründas Ukraina Venemaa Krasnodari krais Jeiski linnas asuvat õhuväebaasi, kus pealtnägijate teatel toimus rida tugevaid plahvatusi.

Rünnakuid kinnitas ka Ukraina sõjaväe peastaap ja lisas, et löögi sai ka Rostovi oblastis Millerovos asuv droonide stardiplats. 

Venemaa ründas taas Kiievit

Laupäeva hilisõhtul ründasid Vene väed Kiievit droonidega, teatas linnapea Vitali Klitško.

Tema sõnul põhjustas rünnak Obolonski rajoonis 12-korruselises hoones tulekahju teisel kuni viiendal korrusel.

Hiljem teatas Kiievi sõjaväevalitsus tulekahjust Podolski rajoonis asuvas laos ja Golosejevski rajoonis asuva laohoone kahjustustest.

Ukraina riikliku eriolukordade teenistuse (SES) teatel sai rünnakus vigastada vähemalt kolm inimest.

Venemaa koondab vägesid Lõmani suunal

Vene väed jätkavad jõudude koondamist Donetski oblastis Lõmani suunal, suunates sinna täiendavaid rünnaküksusi, droonioperaatoreid ja välismaa palgasõdureid, ütles Suspilne telesaates Ukraina 66. üksiku mehhaniseeritud brigaadi pressiesindaja Vassõl Denisjuk.

Tema sõnul tekitab Ukraina kaitsevägi samal ajal okupantidele märkimisväärseid kaotusi ega lase neil koguda ressursse ulatuslikumaks pealetungiks.

Denisjuki sõnul otsib Venemaa sellel suunal kogu rindejoone ulatuses haavatavaid kohti, püüdes saavutada vähemalt kohaliku tähtsusega edusamme ja neid edasi arendada. Selleks täiendab Venemaa juhtkond pidevalt üksusi isikkoosseisuga ja koondab jõude rindejoone lähedusse.

“Nad püüavad koguda oma isikkoosseisu rindejoone lähedusse, suurendada selle arvukust, et neid rünnakuid jätkata. See on katse kompenseerida neid kaotusi, mida Vene sõjavägi varem kandis. Lisaks suurendab ta droonimeeskondade arvu, st püüab tegutseda mitte ainult maapinnal. Püüab suurendada ka droonide osakaalu, et rünnata meie positsioone ja logistikamarsruute,” ütles pressiesindaja.

Denisjuk märkis, et okupatsioonivägede koosseisus kasvab välismaa palgasõdurite arv: praegu moodustavad nad sellel suunal umbes 30 protsenti isikkoosseisust. Ta lisas:

“Nad on pärit Ladina-Ameerika, Aafrika ja Kagu-Aasia riikidest. Nende arv kasvab pidevalt. See tähendab, et kui venelased saadavad meie vastutusalasse uue kompanii, siis üks selle kompanii rühm koosneb kindlasti täielikult välismaalastest. Nende väljaõppe tase on äärmiselt madal. Venelased meelitavad neid pettusega okupatsiooniarmee ridadesse ja saadavad nad peaaegu kohe, peaaegu ilma ettevalmistuseta, lahingülesandeid täitma.”

Ukraina parlamendi inimõigusvoliniku Dmõtro Lubinetsi sõnul on Ukraina kaitseväe kätte vangi langenud 51 riigi kodanikud, kes kõik osalesid sõjas Ukraina vastu.

Venemaa valmistub ulatuslikult ründama Ukraina energiasektorit

Venemaa kaitseministeerium teatas pühapäeval, et valmistub vastuseks Kiievi rünnakutele korraldama ulatuslikke lööke Ukraina energiataristu pihta.

“Vene üksused on alustanud ettevalmistusi massiivseteks löökideks Ukraina energiasektori rajatiste vastu vastuseks Kiievi režiimi jätkuvatele rünnakutele tsiviiltaristu ja Venemaa nafta- ja energiakompleksi vastu,” teatas ministeerium Telegramis.

Mullu talvel ründas Moskva korduvalt Ukraina elektrijaamu, laastas energiasektorit ja jättis miljonid inimesed miinuskraadidega külma ja pimedusse.

Vaenupooled on mitme kuu jooksul suurendanud kaugrünnakuid, sihtides sellist taristut nagu laod, ettevõtted, nafta- ja sadamarajatised ning laevad, mistõttu on kerkinud ka tsiviilohvrite arv.

Pühapäeval väitis agressiooniriigi Venemaa armee, et andis löögi Kiievis asuva asbesti ja tsementi tootva tehase pihta, mille ladusid kasutati nende sõnul lõhkeainete hoidmiseks, ning ründas ka droonide ja laskemoona tootjat.

Laupäeval põhjustas Venemaa rünnak Ukraina pealinna eeslinnas asuvale laskemoonalaole tohutu plahvatuse, milles hukkus vähemalt 37 inimest.

Ukraina omakorda ründas kohalike võimude teatel droonidega Loode-Venemaal asuvat naftatöötlemistehast, põhjustades tulekahju.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1400 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 486 600 (+1400);

– tankid 12 311 (+1);

– jalaväe lahingumasinad 25 248 (+7);

– suurtükisüsteemid 48 833 (+59);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2072 (+2);

– õhutõrjesüsteemid 1594 (+1);

– lennukid 440 (+0) ;

– kopterid 354 (+0);

– maapealsed droonisüsteemid  2435 (+6);

– operatiivtaktikalised droonid 488 347 (+1963);

– tiibraketid 5060 (+0);

– laevad/kaatrid 35 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 141 453 (+394);

– eritehnika  4614 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe allikast edasi

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga