Liberaalid on jälle tõestanud, et nad on petised. Nad surusid läbi korruptsioonihõngulise seaduse, lubades kultuurile rohkem raha uue suure hasartmänguseadusega. Tulemus oli etteaimatav ja läbinähtav: raha ei tulnud, seda jäi hoopis vähemaks. Kultuurkapital oigab, nad on kaotanud 10% hõlptulu. Seadus sai tugevat kriitikat, ent pooletoobiste valitsuse amokijooksu see ei peatanud. Nende ideoloogiline pimedus on tugevam kui mõistuse hääl.
Kultuurkapitali rahastus on jätkuvalt liialt sõltuv hasartmängudest – sellest moraalselt räpasest allikast, mis toob kaasa sõltuvust, vaesust ja perede lagunemist. Liberaalid lubasid, et nende “helde-lahke” regulatsioon toob kultuurile paksema vorstilõigu leivale. Selle asemel said punatolgused vähem raha ja veelgi rohkem häbi.
Pole halba ilma heata
Kui kultuur on niivõrd dekadentlik ja allakäinud, et seal annavad tooni homoaktivistid, kliimafilosoofid, feministid-sõjahüsteerikud ja kõikvõimalikud muulased ja immigrantide eestkõnelejad, siis ei olegi nad sedagi vereraha väärt. Üdini loomastunud ja ideologiseerunud “kultuur” ei väärtusta eesti rahvast ega riiki. Nende rida on kas teadlik sisevaenlase õõnestustöö või kasuliku idioodi allhange globalistide hävinguprojektile.
Vasakloojad toetasid liberaale valimistel ja poliitikas, lootes neilt kaitset ja raha ja privileege. Nüüd said nad jalaga tagumikku. Vanasõna ütleb sellisel puhul: koerale koera palk. Liberaalid kasutasid neid lihtsameelseid tobukesi nagu tualettpaberit ja viskasid jätised kohe kõrvale, kui oli vaja omadele jopedele pappi taskusse toppida.
Suures pildis on tegemist moraalse ja poliitilise pankrotiga. Kultuur ei vaja rohkem hasartmänguraha. Ta vajab puhastust, rahvuslikku suunda ja ausat riiklikku rahastust, mis ei põhine inimeste nõrkuse ärakasutamisel.
Kui liberaalid ja nende vasaklimukatest kaasajooksikud tahavad jätkata oma ideoloogilist orgiat, siis tehku seda oma raha eest. Eesti maksumaksja ja hasartmängusõltlane ei pea seda meelehaigust kinni maksma.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 25.08.2026
Related Posts
