Kui suvel oli noortel võimalik HPV vastu vaktsineerida perearstikeskustes, siis sügisest saab taas vaktsineerida koolis. Lisaks HPV-vaktsiinile ootab koolilapsi kaks olulist kordusvaktsineerimist: üks leetrite, mumpsi ja punetiste ning teine difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu.

„Kooliaasta alguses tasub lapsevanematel vaadata üle, millised vaktsiinid on lapsel juba tehtud ja millised on veel ees. Samuti palume vanematel hoolitseda, et koolis tehtavateks vaktsineerimisteks vajalik nõusolek jõuaks kooliõeni. Nii saab kooliõde pakkuda lapsele vajaliku kaitse õigel ajal,“ pani tervisekassa vaktsineerimise teenusejuht Hanna Jäe vanematele südamele.

Terviseameti värske statistika järgi jääb laste vaktsineerimisega hõlmatus mitme haiguse puhul endiselt alla 95 protsendi – taseme, mis aitaks nakkuste levikut tõhusalt pidurdada.

2025. aasta andmetel oli seitsmeaastastest difteeria, teetanuse ja läkaköha vastu kordusvaktsineeritud 69,7 protsenti ning 14aastastest leetrite, mumpsi ja punetiste vastu 74,7 protsenti. 16aastastest oli difteeria- ja teetanusevastase kordusvaktsiini saanud 74,8 protsenti.

HPV-vastase vaktsineerimisega hõlmatus jõudis 2025. aastal 16aastaste seas 62 protsendini, mida on kümme protsendipunkti rohkem kui aasta varem, kuid ka see näitaja jääb soovitud tasemest madalamaks.

Seda, et vaktsiinidega ennetatavad haigused ei ole Euroopast kadunud, näitas hiljutine juhtum Rootsis, kus pärast Urkulti muusikafestivali diagnoositi kolmel festivalil osalenul leetrid. Praeguseks on Rootsi terviseameti andmeil nakatunud juba 24 inimest.

„Ka Eestis registreeritakse jätkuvalt nii leetreid kui ka läkaköha. Kui kaitsetase jääb madalaks, on nakkusel lihtsam levida,“ ütles Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenusejuht Irina Filippova.

„Leetrid on väga nakkavad ning võivad liikuda kiiresti riigist riiki. Seetõttu on oluline, et laste vaktsineerimistes ei tekiks lünki,“ lisas Filippova.