“Meie julgeolekuolukord on muutnud. Ukraina konflikti eskalatsioon täiemahuliseks sõjaks andis ka meile ülesande riigikaitse arengukava, mis alles 2021,. aasta lõpus kinnitati, üle vaadata,” ütles kaitseminister Hanno Pevkus reedel peetud pressikonverentsil.
Valitsus kiitis arengukava neljapäeval heaks ning kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi sõnul ons eda tutvustatud ka opistsioonipartyeidele, mis sellega samuti nõustusid.
Pevkur tõi esile, et riigikogu on juba otsustanud tõsta Eesti kaitsekulud kolmele protsendile sisemajanduse koguproduktist (SKP), millele lisanduksid liitlaste vastuvõtukulud.
Kaitseministri sõnul tuleb ka Eesti kaitseplaanidesse sisse viia Ukraina sõja õppetunnid ning see on samuti arengukava uuendamise üks eesmärk.
Laskemoon, laskemoon, laskemoon!
Arengukava uuendamise üks keskseid teemasid on kaitseväe tulejõu kasvatamine ning eelkõige laskemoona varude suurendamine.
Lisaks eelmisel aastal valitsuses juba otsustatud laskemoona soetamisele 1,3 miljardi euro väärtuses lisandub arengukava uuendamise ja kaitse-eelarve suurendamisega sellele veel miljardi euro väärtuses laskemoonaoste.
Ka kaitseväe juhataja kindral Martin Herem rõhutas reedesel pressikonverentsil laskemoonavarude tähtsust: “Mida kaitseväel enne õhutõrjet ja tanke veel vaja on – see on laskemoon. Pärast seda tuleb uuesti laskemoon ja alles siis uued relvasüsteemid, sealhulgas ka tankipataljon.”
Kaitseminister Pevkuri sõnul tähendab arengukava uuendamine lisaks täiendava laskemoona soetamisele ka vastase kaugelt mõjutamise võimekuse suurendamist, kaitseväe sõjaaja koosseisu kasvatamist 44 000 võitlejani ning õhukaitse tugevdamist.
Samuti viiakse arengukavaga ellu juba tehtud otsused nagu 2. jalaväebrigaadi viimine soomukitele, võetakse relvastusse laevatõrjeraketid ning meremiinid; luuakse regionaalse tuleulatusega mitmikraketiheitjate üksus, brigaadide juurde luuakse luurepataljonid ja täiendav keskmaaõhutõrje üksus. Uute üksustena luuakse ratastel liikursuurtükipataljon ja diviisi luurepataljon.
Herem selgitas, et diviisi luurepataljon hakkab suures osas põhinema tehnilisel luurel ja hõlmab endas nii piltluuret satelliidilt ja droonidelt, signaalluuret, kuid jääb ka tavapärane luure maastikul.
Liitlaste lõimimine peab mõjuma täiendava heidutusena
Kümneaastases arengukavas nähakse liitlaste vastuvõtmise kuludeks ette 250-260 miljonit eurot. Eesti loodab samas saada ka NATO ühisrahastust 200 miljonit eurot.
Kantsler Salm selgitas, et liitlaste vastuvõtukulude eest ehitame neile kasarmuid, uusi ladusid ja muud nende kohalolekuks vajalikku.
“Aga peaeesmärk on nad meie kaitseväega integreerida, et saata Venemaale tõkestusheidutuse sõnum sellest, kuidas liitlased päriselt osalevad Eesti kaitses, harjutavad siia tulekut ja kuidas nende varustus on Eestisse eelpaigutatud,” rõhutas Salm.
Kuhu raha läheb?
Arengukava sõjalise kaitse osa kogumaht on perioodil 2022 kuni 2031 kokku üle 13,4 miljardi euro. Arengukava uuendamine toob kaasa kaitsekulude suurendamise kahel protsendilt SKP-st kolmele protsendile, mis tähendab täiendavalt 5,4 miljardit eurot sama ajavahemiku jooksul.
Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ütles pressikonverentsil, et kava kohaselt hakkab igast kaitseväele eraldatud eurost 54 senti minema investeeringuteks ehk laskemoona ja relvastuse soetamiseks.
“Need kasvatavad konkreetselt meie kaitseväe musklit ja teevad selle paremaks,” rõhutas ta.
Salm tõi lisaks laskemoona ostmisele esile veel ka kaugtule võimekuse kasvatamist, mis tähendab 18 liikursuurtükile K9 lisaks veel 18 sama relva soetamist, mobiilsete mitmikraketiheitjate Himars ja kamikazedroonide ostmist.
Üks Eesti kaitsevõimet suurendav otsus on eelmisel aastal politsei- ja piirivalveameti (PPA) ja mereväe laevastike ühendamine, millega integreeritakse mõlema laevad, radarid, meremehed, sidesüsteemid.
Kaitseväe personali hoidmiseks ning ajateenijate ja kaitseliitlaste motiveerimiseks parandatakse nende rahastamist.
Ukraina sõja järel veel sai veel selgemaks reservarmee tähtsus ning selle kaitsevalmiduse hoidmiseks kahekordistatakse õppustel osalevate sõdurite arvu – näiteks sel aastal osaleb erinevatel reservõppekogunemistel 30 000 reservväelast.
Lisaks otsib kaitseministeerium ka sisemist efektiivsust ning püüab selle raames kõik mittesõjalised ülesanded kümne aasta jooksul tsiviilteenistujatele suunata, märkis Salm.