Värske Austraalia uuringu kohaselt toimivad mobiiltelefonid bakterite levikul justkui Trooja hobused.
Uuringus vaadeldi 95 mobiiltelefoni ja tuvastati neil üle 17 000 mikroorganismi, sealhulgas baktereid, viiruseid, seeni ja parasiite, vahendab ABC.
Mobiiltelefonid toimivad nagu bioloogilised magnetid, ütleb teadur Lotti Tajouri, kes on Austraalias asuvate Bondi ja Murdochi ülikooli molekulaarbioloogia ja genoomika dotsent.
„Mobiiltelefonide soe ja niiske keskkond pakub mikroorganismidele viietärnihotelli väärilisi tingimusi,” sõnab ta.
Mikroorganismid vohavad telefonide puutepindadel, mis pakuvad neile ideaalset kasvulava. Mikroobid võivad seadmetele sattuda käte ja süljepiiskade kaudu.
Teaduri sõnul leidus seadmetel ka raskesti ravitavaid nn superbaktereid ning antibiootikumiresistentseid ja virulentseid geene – viimased suurendavad patogeenide võimet haigusi tekitada.
Tajouri märgib, et kanname mikroobe oma näole tagasi, puudutades huuli, silmi ja nina keskmiselt 25 korda tunnis.
Central Queenslandi ülikooli tehnoloogiaosakonna juhataja Meena Jha juhib tähelepanu sellele, et bakterite olemasolu telefonil ei põhjusta automaatselt haigestumist. Tajouri sõnul on mobiiltelefonide kasutamisest tulenev haigestumisoht suurim nõrgestatud immuunsüsteemiga inimestel – näiteks imikutel, eakatel ja krooniliste haigustega (eriti diabeediga) inimestel.
Tajouri tuvastas ühe konkreetse riskivaldkonna. 80 protsenti küsitlusele vastanutest tunnistas, et kasutab oma telefone avalikes tualettruumides.
Tajouri sõnul puudutame avalikes tualettruumides paljusid määrdunud pindu – kraane, loputusnuppe, ukselinke ja WC-potte – ning seejärel puudutame oma telefoni.
WC-potist pritsivad veepiisad võivad sisaldada baktereid ja viiruseid ning liikuda kuni kahe meetri kaugusele.
„Kui võtate telefoni tualetti kaasa, sulgege enne loputamist kaas ja vältige kätekuivatite kasutamist, mis samuti mikroobe levitavad,” räägib ta.
Enamik küsitlusele vastanutest ei pühi oma telefone kunagi või teeb seda harva.
Teadlased soovitavad tänapäevaste seadmete puhul kasutada pehmet mikrokiudlappi ja desinfitseerivaid salvrätte, mis sisaldavad kuni 70% isopropüülalkoholi. Jha sõnul tuleks seda teha vähemalt kord nädalas.
Related Posts
