Suvirüps
| Suvirüps | |
|---|---|
.jpg) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed (Plantae) |
| Hõimkond |
Õistaimed (Magnoliophyta) |
| Klass |
Kaheidulehelised (Magnoliopsida) |
| Selts |
Kapsalaadsed (Brassicales) |
| Sugukond |
Ristõielised (Brassicaceae) |
| Perekond |
Kapsasrohi (Brassica) |
| Liik |
Rüps (Brassica rapa) |
Suvirüps ehk õlinaeris (Brassica rapa subsp. oleifera var. oleifera f. annua (Metzg.) Thell.)[1] on õli- ja söödataim ristõieliste sugukonnast kapsasrohu perekonnast. Kasvatatakse ja kasutatakse nagu rapsi. Rüps oli esimesi kapsalaadseid, mida hakati kasvatama.[2]
Suvirüpsil on palju ühist naeriga (Brassica rapa oleifera) nii geneetiliselt kui väliselt. Suvirüpsi metsikuks esivanemaks peetakse põldkapsasrohtu (Brassica campestris), mis kohati kasvab ka Eestis. Leheroseti perioodil on suvirüpsi lehed kollakasrohelised ja karvakeste tõttu veidi karedad nagu naeril. Taime varre keskmises osas ja kõrgemal paiknevad lehed on teravaservalised. Suvirüpsi õitsemisel on õied avanemata õiepungadest samal tasemel või neist kõrgemal. Kõdrad paiknevad varre küljes, mis on viltu suunaga ülespoole. Seemned on pruunid kuni punakaspruunid.[3]
Kasvunõuded
Suvirüps kasvab kõige paremini keskmisel liivsavi- ja saviliivmullal, mille pH on üle 5,5. Taimele on kohased kõik soodsa niiskusrežiimiga mullad peale turvasmulla. Turvasmuldadel võib suvirüpsi kasvatada haljassöödaks, kuid mitte seemneks, kuna seal valmib seeme hilja ja ebaühtlaselt ning taim lamandub varakult. [3]
Suvirüps vajab väga hästi haritud mulda. Muld peab olema mitmeaastastest umbrohtudest võimalikult puhas. Nõuetele vastava mullaharimise aluseks on korralik sügiskünd.[3]
Suvirüpsi külv
Suvirüpsi tuleks külvata varajaste teraviljadega ühel ajal, kohe kui mulla küpsus seda võimaldab. Liiga varajase külvi korral võib ebasoodsate tingimuste tõttu tärkamine viibida. Selle tagajärjel võivad raskesti tõrjutavad umbrohud kasvada suvirüpsist ette. Suvirüpsi seemned hakkavad idanema +5 kraadi juures, kuid alles 10–15 kraadi juures kulgeb idanemine hoogsalt. Soovitav on lasta pärast esimest mullaharimist umbrohud kasvama ja külvieelse mullaharimisega need hävitada. Soovitatav on külvata 10–15 cm reavahega. Kitsa reavahega külvatud suvirüps suudab umbrohtumust paremini alla suruda kui laiema reavahega külv. Ühtlasemalt jaotatud taimestiku puhul valmib seeme ühtlasemalt ja isegi mõni päev kiiremini. Seeme külvatakse 2-3 cm sügavusele, kergemate muldade puhul isegi 4 cm sügavusele. Liiga madalale külvatud seeme võib jääda kuiva kätte. Liiga sügavale külvatud seeme tärkab hilja ning kulutab tärkamiseks palju energiat jäädes nõrgaks.[3]
Suvirüpsi õli
Suvirüpsi lehtedest on leitud 48 lenduvat ühendit, mis moodustasid 94,0–96,6% taimeõlidest. Peamisteks koostisosadeks olid 3-butenüülisotiotsüanaat, 4-pentenüülisotiotsüanaat, 2-metüül-5-heksenonitriil, 2-fenüületüülisotiotsüanaat ja fütool. Suvirüpsi eeterlik õli sisaldab rohkesti väävlit ja lämmastikku sisaldavaid ühendeid, mis on iseloomulikud Kapsasrohu perekonna liikmetele.[4]
Väetamine
Optimaalse väetamise norm lämmastikuga on suvirüpsil 100kg/ha. Fosfori ja kaaliumi optimaalne norm on vastavalt 30kg ja 60kg hektarile. Väävli lisamiseks soovitatakse 1:5 kuni 1:10 väävli ja lämmastiku suhet.[3]
Viited
- ↑ "Eestikeelsete taimenimede andmebaas". taimenimed.ut.ee. Vaadatud 27. veebruaril 2025.
- ↑ "rüps - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 27. veebruaril 2025.
- 1 2 3 4 5 Paomees, Karla (2020). "Väetamise mõju ristõieliste õlikultuuride saagikusele ja saagistruktuuri elementidele".
{{ajakirjaviide}}: viitemall journal nõuab parameetrit|journal=(juhend) - ↑ Miyazawa, Mitsuo; Nishiguchi, Tomoko; Yamafuji, Chikako (2005). "Volatile components of the leaves of Brassica rapa L. var. perviridis Bailey". Flavour and Fragrance Journal (inglise). 20 (2): 158–160. DOI:10.1002/ffj.1335. ISSN 1099-1026.