Silvi Väljal
Silvi Väljal (sündinud Silvi Maasing; 30. jaanuar 1928 Abja vald – 3. aprill 2014) oli eesti raamatuillustraator ja graafik.[1]
Elukäik
Ta õppis Mustla, Sürgavere ja Raudna algkoolis ning lõpetas Viljandi I Keskkooli 1946. aastal kuldmedaliga. Eesti NSV Riiklikku Kunstiinstituudi lõpetas ta 1952. aastal graafika erialal. Diplomitööks oli A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" I osa illustratsioonid ja kujundus.
Juba õpingute kõrvalt tegi ta illustraatorina kaastööd Eesti Riiklikule Kirjastusele. Aastatel 1952–1957 oli ta lasteajakirja Pioneer kunstiline toimetaja, seejärel vabakutseline kunstnik.
Ta oli Kunstnike Liidu liige alates 1957. aastast.
Looming
Silvi Väljal on illustreerinud üle saja raamatu, peamiselt eesti lastekirjanduse klassikuid: Heljo Mänd, Silvia Rannamaa, Jüri Parijõgi, Elar Kuus, Venda Sõelsepp, Marta Sillaots, Iko Maran, Aino ja Leida Tigane; Ellen Niit, Heino Väli, Olivia Saar. Sel sajandil on kogunud kuulsust Silvi Väljali illustratsioonidega Jaak Kõdari "Kriimureinulised lood", tõelised Mulgimaa muinasjutud, mis jõudsid eesti lasteni 2006. aastal. Silvi Väljal illustreeris ja kujundas ka kooliõpikuid (näiteks 2004. aastal mulgi keele lugemik "Mulgi keelen ja meelen"[2]) ja luulekogusid. Raamatute illustreerimise kõrval on kunstnik loonud arvukalt vabagraafikat ja pastelle, kujundanud üle 500 eksliibrise, teinud kaastööd lasteajakirjadele Pioneer ja Täheke.
Silvi Väljalil on kaks väga kuulsat raamatut. Tema illustreeritud L. Alttoa / H. Raigna "Aabits" (1958) on olnud kõigi aastatel 1958–1973 esimeses klassis õppinud eesti laste esimene kooliõpik. Silvi Väljali sõnul oli see esimene kord sõjajärgses Eestis, kui ühele kunstnikule anti võimalus üks õpik otsast lõpuni kujundada. Aabitsat esitleti ka Brüsseli maailmanäitusel, kus kirjastus võitis selle eest hõbemedali.[3]
Teise kuulsa raamatu, "Jussikese seitse sõpra" tekst ja illustratsioonid pärinevad 1966. aastast. Jussikese raamatust on tehtud üha uusi trükke. Raamat on tõlgitud rohkem kui tosinasse keelde. Jussikese raamat sündis Väljali sõnul juhuse tahtel. Nimelt tekkis noorel kunstnikul võimalus minna kaheks kuuks Moskva lähistele kunstnike laagrisse, kuid vaja oli käsikirja, mida illustreerida. Ühtegi sellist Väljalil aga käepärast polnud ning nii tuligi tekst ise valmis kirjutada. Hiljem sündisid sinna juurde ka pildid Jussikesest ja seitsmest nädalapäevast.[4] Jussikese raamatu põhjal on Heino Pars loonud samanimelise nukufilmi ning lugu on inspireerinud ka Nukuteatri (2002) ja Endla teatri (2006) lavastusi.
Isiklikku
Silvi Väljal oli Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu liige.[5] Tema abikaasa oli fotograaf Enno-Kustav Väljal (1928–2011). Neil oli poeg Veiko Väljal (surnud 1995).
Viited
- ↑ In memoriam Silvi Väljal, Eesti Kunstnike Liit
- ↑ Mulgi keel jõudis lugemikku Sakala/Postimees, 28. mai 2004
- ↑ Silvi Väljal 85 Eesti Lastekirjanduse Keskuse lehel
- ↑ Tiina Laanem, Jussikese ema Silvi Väljal, Eesti Päevaleht, 1. veebruar 2003
- ↑ "Äriregister". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. aprill 2014. Vaadatud 26. septembril 2011.
Välislingid
- Juta Kivimäe, Kunstnik Silvi Väljali 80-aastane rõõmus ja elamuslik maailm, Eesti Päevaleht, 6. veebruar 2008
- Veiko Märka, Kahekümnekeelse Jussikese ema, Eesti Ekspress, 8. veebruar 2008