Ridaelamu
Ridaelamu on hoonetüüp, mis koosneb mitmest sarnase planeeringu ja välimusega elamuboksist. Igal ridaelamu boksil on tavaliselt oma sissepääs ja väiksem aiamaa või terrass. Selline ehitustüüp on levinud peamiselt tiheasustusega aladel. Ridaelamut iseloomustab eramajale sarnane privaatsus ning korterelamule omane väiksem halduskoormus.[1]
Eriti hinnatud on ridaelamute äärmised ehk nurgaboksid. Need asuvad rohkem omaette. Nende juurde kuulub tavaliselt suurem maatükk. Aknad paiknevad kolmel küljel, mistõttu saab elamu rohkem loomulikku valgust.[2]
Ajalugu
Ridaelamud hakkasid Euroopas kujunema 16. sajandil, kui linnastumine ja elanikkonna kasv suurendasid vajadust ruumisäästlike, ent eraldiseisvate eluruumide järele.[3]
Inglismaal hakati selliseid elamuid ehitama töölisklassi peredele. 18. ja 19. sajandil muutusid ridaelamud eriti populaarseks Suurbritannias, eelkõige Londonis, kus neid rajati näiteks Belgravias, Bloomsburys ja Fitzrovias.[4] Need piirkonnad on tänaseni tuntud oma ajalooliste ridaelamute poolest, mis moodustavad olulise osa linna arhitektuuripärandist.
Belgias arenes ridaelamutüüp tihedalt asustatud linnaruumis kitsaste tänavate äärde ehitatud mitmekorruseliste hoonetena.[5]
Viited
- ↑ "Ridaelamu – kompromiss korteri ja maja vahel". Arco Vara. Vaadatud 19. juunil 2025.
- ↑ Nicola, George (18. august 2023). "What are Terraced Houses?". Tallbox | Architectural Visualization Solutions (Ameerika inglise). Vaadatud 19. juunil 2025.
- ↑ "16th Century Architecture Explained: History, Styles, and Innovations." ArchitectureCourses.org. Vaadatud 19. juunil 2025.
- ↑ "Quintessentially British, the London Terrace Home Offers Historic Charm." 25. juuni 2024. Mansion Global. Vaadatud 19. juunil 2025.
- ↑ "Brussels Housing. Atlas of Residential Building Types." 14. märts 2023. ArchDaily. Vaadatud 19. juunil 2025.