Neandertallane
Avastuslugu
Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829. aastal ja Gibraltaril 1848. aastal. Tuntuim leid on aga Saksamaal Düsseli jõe orus Neandertalis 1856. aastal, kolm aastat enne Charles Darwini teose "Liikide tekkimine" ilmumist.
Senised leiud on viidanud, et neandertallaste üheks viimaseks pelgupaigaks oli Euroopas Pürenee poolsaar, kus nende ja inimeste asualad kattusid 7000 aasta vältel, pakkudes ideaalselt võimalust hübriidide sünniks. Kuid rahvusvahelise töörühma kasutatud radiosüsiniku meetodi variatsioon näitab nüüd, et neandertallased võisid sealt kaduda tuhandeid aastaid enne nüüdisinimese saabumist.[2]
Vaata ka
Viited
- ↑ "The Origin of Art and the Early Examples of Paleolithic Art". ULUKAYIN English (inglise).
- ↑ Neandertallaste allakäik võis alata arvatust varem, ERR Teadus, 6. veebruar 2013
Välislingid
- "Neandertallane elab tänapäeva inimeses?" EPL, 16. september 2006
- "Oletus inimese ja neandertallase seksist tugines saastunud DNA-l" Postimees, 15. september 2007
- "Inglismaal leiti neandertaallastele kuulunud tööriistu" EPL, 23. juuni 2008
- "FOTOD: teadlased rekonstrueerisid neandertali naise näo" EPL, 20. september 2008
- "Neandertallased: elu ilma vanavanemateta" Postimees, 21. veebruar 2009
- "Neantertali inimene oli edev" Eesti Päevaleht, 16. jaanuar 2010
- "Neandertallaste geenid aitasid inimesel levida" Novaator, 17. juuni 2011
- 05. veebruar 2013, Neandertallased surid seniarvatust 15 000 aastat varem välja, Postimees: elu24.ee
- Nature 505, 43–49 (02 January 2014), The complete genome sequence of a Neanderthal from the Altai Mountains
- 04. september 2017 16:11, Jaan-Juhan Oidermaa, Antropoloogid jõudsid neandertallaste liimi valmistamise saladusteni