Murmastiene vald

Murmastiene vald

läti Murmastienes pagasts

Pindala: 174,51 km²
Elanikke: 610 (1.01.2025)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,5 in/km²
Keskus: Murmastiene

Murmastiene vald (läti keeles Murmastienes pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Varakļāni, Mētriena ja Barkava vallaga ning Jēkabpilsi piirkonna Atašiene vallaga.

Valla pindala on 174,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 755 inimest.[2] Valla halduskeskus on Murmastiene küla, vallamaja asub aadressil Jaunatnes iela 14.[3] Vallavanem on Jānis Mozga.[4]

Ajalugu

Aastal 1873 liideti Murmastiene vald Barkava vallaga.[5] Aastal 1945 moodustati Barkava vallas Barkava, Borbaļi, Čeržinieki, Murmastiene ja Sumenieki külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Murmastiene külanõukoguga likvideeritava Bērzkalnieki külanõukogu kolhoosi Uzvara maad, aastal 1954 aga likvideeritav Borbaļi külanõukogu. Aastal 1962 liideti külanõukoguga Varakļāni linna maaterritooriumi sovhoosi Varakļāni maad, aastal 1973 aga osa Atspuki külanõukogust. Aastal 1979 liideti külanõukoguga osa Dekšārese külanõukogu alasid, ent osa külanõukogu maid arvati Varakļāni külanõukogu koosseisu. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[6] Aastatel 2009–2025 kuulus vald Varakļāni piirkonda.

Loodus

Vald asub Ida-Läti madalikul. Kõrgeim koht (115,3 m) asub Siksala soosaarel valla lääneosas. Suurim jõgi on Isliena. Valla lääneosas asub osaliselt Teiči soo. Järvedest asuvad seal Mindauga järv (36 ha), Lisiņš (33,5 ha), Lielais Murmasts (29,4 ha), Vērtēzis (19,0 ha), Tolkaja järv (14,3 ha), Siksala järv (14 ha), Isliena järv (11,2 ha), Auka järv (5,3 ha). Teiči soo idaosas asub peaaegu täielikult kinni kasvanud Vabole järv.[7]

Looduskaitse all on Tolkaja tamm ja kaks nimetut põlispuud. Osaliselt jääb valla aladele Teiči looduskaitseala, valla põhjaosa jääb osaliselt Barkava tammesalu hoiualale.[8]

Asustus

Aastal 2011 elas vallas 752 lätlast, 19 venelast, 10 ukrainlast, 1 poolakas ja 3 leedulast.[9]

Valla külad:

KülaKüla tüüpElanike arv[10]
Aizpurvemazciems22 (2009)
Arkliniekimazciems3 (2009)
Bārbaļimazciems36 (2009)
Bolesmazciems11 (2009)
Caunesmazciems27 (2009)
Darviniekimazciems28 (2009)
Ikauniekimazciems8 (2009)
Inčārniekimazciems57 (2008)
Kančimazciems11 (2009)
Karolīnamazciems10 (2009)
Kokājimazciems2 (2009)
Kozsolamazciems4 (2009)
Lielie Strodimazciems22 (2009)
Mazie Tropimazciems7 (2009)
Meža Strodimazciems12 (2008)
Murmastieneciems296 (2025)
Puščimazciems35 (2009)
Sārnasmazciems4 (2009)
Seimuškasmazciems42 (2008)
Siksalamazciems5 (2009)
Silagalsmazciems67 (2009)
Zepimazciems18 (2009)
Teicejniekimazciems5 (2009)
Tiltagalsmazciems25 (2009)
Trizelniekimazciems12 (2008)
Vecumniekimazciems30 (2009)
Veipimazciems15 (2009)
Vidsolamazciems7 (2009)
Viersazepimazciems

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. "Varakļānu novads (vaadatud 27.05 2020)". Originaali arhiivikoopia seisuga 10. august 2020. Vaadatud 27. mail 2020.
  4. Firmas.lv
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. "Varakļānu novads". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2020. Vaadatud 27. mail 2020.
  8. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 1 2 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.