Ildike Ahutar Jaagosild (neiuna Liiv; 31. august 1933 – 4. jaanuar 2020 ^[1]) oli eesti etnoloog.

1956. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli etnograafia erialal lõputööga "Kollektiivse töö ja vastastikuse abistamise kombed põllutöödel" (juhendaja Erna Normann). ^[2]

1957. aastal asus ta tööle Etnograafiamuuseumis (tänane Eesti Rahva Muuseum), kus ta töötas vanemteaduri, peavarahoidja ja direktori kohusetäitjana teaduse alal.

1973–1993 töötas ta Eesti Põllumajandusmuuseumis vanemteaduri ja peavarahoidjana ning 1995–2001 ajakirja “Muuseum” tegevtoimetajana.

Tema uurimisteemadeks olid loomapidamine (nii 19. sajandil kui ka nõukogude perioodil), taluarhitektuur ning museoloogia (muuseumikogude täiendamine).

• Liiv, Ildike 1962. Ühiskarjatamisest Saaremaal. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat, XVIII, lk 38–79.
• Jaagosild, Ildike 1965. Loomade ajutisest pidamisest rehetoas. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat, XX, lk 87–106.
• Jaagosild, Ildike 1966. Loomade karjatamine Nõukogude Eesti külas. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat, XXI, lk 272–295.
• Jaagosild, Ildike 1967. Rehealune talvise loomapidamisruumina Lääne-Eestis ja saartel. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat, XXII, lk 40–62.
• Jaagosild, Ildike 1969. Laudad Lääne-Eestis ja saartel. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat, XXIV, lk 163–194.
• Jaagosild, Ildike 1972. Etnograafiamuuseumi esemekogude täiendamine a. 1966–1970. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat, XXVI, lk 276–296.
• Jaagosild, Ildike 1973. Uued esemed Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi kogudes. Eesti Rahva Muuseumi Aastaraamat, XXVII, lk 272–288.

Ta oli Eesti Muuseumiühingu auliige.^[3]

Ildike Jaagosild oli Jakob Liivi lapselaps. Tema abikaasa oli Ado Jaagosild, neil oli kaks poega. ^[4]