Ak Džol
- Mitte segi ajada Kasahstani erakonnaga Ak Žol.
| Ak Džol | |
|---|---|
| Ак Жол | |
| Esimees | Kurmanbek Bakijev (2007) |
| Asutamine | 15. oktoober 2007 |
| Lõpetamine | 2010 |
| Koduleht | akjolnarod.kg |
Ak Džol Rahvapartei (ka Ak-Žol; Ak Zhol; 'Helge Tee'[1]; kirgiisi Ак Жол элдик партиясы) oli Kõrgõzstani partei. Tegemist oli Kõrgõzstani presidendi Kurmanbek Bakijevi algatatud erakonnaga, mille sihiks oli luua endale liitlane järgmistel valimistel. Sisuliselt kujunes erakond Bakijevi võimuvahendiks parlamendis.
Erakond sai 2007. aasta valimistel peaaegu 47% häältest ja parlamendis 71 kohta (90-st). Aastatel 2007–2010 oli erakonnal parlamendis kvalifitseeritud häälteenamus ja Kõrgõzstani valitsusi moodustasid partei liikmed. Erakonda nähti peamiselt Bakijevi käepikendusena ja pärast presidendi kukutamist 2010. aastal saadeti erakond laiali.
Ideoloogia
Erakonna sihiks oli Bakijevi sõnul kujuneda tööliste erakonnaks. Suurimaks sihiks oli ametlikult riigist välja juurida korruptsioon.[2]
Vaatlejad nägid enne parlamendivalimisi Bakijevi-meelse erakonna asutamist sammuna üheparteisüsteemi kehtestamise suunas.[3]
Ajalugu
Ak Džoli asutamiskongress toimus 15. oktoobril 2007 Biškekis. Erakonna esimeheks valiti Kõrgõzstani president Kurmanbek Bakijev. Erakonna põhikirja ja sihtideks said suuresti presidendi programmilistel kõnedel ning nägemusel põhinev tegevuskava. Erakonna juhatusse valiti üle 30 inimese, sealhulgas Alişer Sabirov, Mamıtbay Salımbekov, Çolponkul Arabayev, Almaz Abıkeyev ja Altay Borubayev. Erakonna aseesimeheks sai Avtandil Arabayev.[2]
Opositsiooni esindajad protestisid, et president ei tohiks olla ühe erakonna liige, sest see annab erakonnale eelise. Sellele lisaks keelas Kõrgõzstani põhiseadus presidendil olla erakonna esimees.[4] Seetõttu loobus president ametlikult esimehe ametist pärast erakonna registreerimist, kuid jätkas selle sisulise juhina.[2][5]
Nädal pärast erakonna asutamist, 22. oktoobril, otsustas president parlamendi laiali saata ja kuulutada välja uued valimised.[6] Detsembris toimunud parlamendivalimistel sai partei 46,9% häältest. 21. oktoobril toimunud referendum muutis valimissüsteemi proportsionaalseks. Kuna valimistel ei saanud suurim opositsioonierakond Ata-Meken kokku Oši linnas 0,5% häältest (valimiskünnis nõudis vähemalt 0,5% igas piirkonnas), jagati 8,3% häältest võitnud erakonna kohad laiali ja Ak Džol sai kokku 71 kohta 90-st.[4][7][8]
Erakonna võit valimistel andis Bakijevile kontrolli parlamendi üle ja võimaluse oma võimu riigis tugevdada.[9] Parlamendi IV koosseisu esimeheks valiti Ak Džoli erakonnast Adaxan Madumarov, parlament valis ka erakonna liikme, kirgiisi keelt mitte valdava Igor Tšudinovi, uueks peaministriks.[4] Järgnevatel aastatel domineeris erakond Kõrgõzstani poliitikas ja meedias. 2009. aasta presidendivalimistel täheldas OSCE, et Ak Džolil oli opositsioonierakondadega võrreldes ebaproportsionaalselt palju tähelepanu ja võimu.[10] Pärast Tšudinovi tagasiastumist 2009. aastal tuli ka järgnev peaminister Daniyar Üsönov Ak Džoli erakonnast.[11]
2010. aasta puhkenud Kõrgõzstani revolutsiooni tõttu pages Bakijev 16. aprillil riigist. Mitmeid Bakijevi lähikondlasi rünnati.[11] Ak Džoli erakond saadeti pärast revolutsiooni laiali.[12]
Viited
- ↑ "Kõrgõzstani president asutab oma erakonna". Linnaleht. 16. oktoober 2007. Lk 7.
- 1 2 3 "Киргизия: Курманбек Бакиев утвержден председателем только что созданной партии «Ак-Жол»". Fergana. 15. oktoober 2007.
- ↑ Kocak, Konur Alp (aprill 2015). "Kyrgyzstan: political situation" (PDF). European Parliamentary Research Service.
- 1 2 3 "KYRGYZSTAN Jogorku Kenesh (Supreme Council): ELECTIONS IN 2007". Parlamentidevaheline Liit. 2010.
- ↑ "Kyrgyzstan (04/09)". Ameerika Ühendriikide Riigidepartemang. 2017.
- ↑ Tiks, Oliver (22. oktoober 2007). "Kõrgõzstani president saatis parlamendi laiali". Postimees.
- ↑ "Vaatlejate sõnul esines Kõrgõzstani referendumil rikkumisi". ERR. 21. oktoober 2007.
- ↑ "Kohtu otsus tõrjus ekspeaministri Kõrgõzstani parlamendist". ERR. 19. oktoober 2007.
- ↑ Juraev, Shairbek (märts 2010). "Back on Track? Kyrgyz Authoritarianism after the Tulip Revolution" (PDF). PONARS Eurasia. American University of Central Asia. 95.
- ↑ "KYRGYZ REPUBLIC: PRESIDENTIAL ELECTION 23 July 2009" (PDF). OSCE. 2009.
- 1 2 Akiner, Shirin (2016). Kyrgyzstan 2010: Conflict and Context (PDF). Central Asia-Caucasus Institute.
- ↑ "KYRGYZ REPUBLIC: PRESIDENTIAL ELECTION 10 October 2010" (PDF). OSCE. 2010.