Āraiši kirikumõis

Āraiši kirikumõis. Johann Christoph Brotze kogust
Āraiši kirikumõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wendenschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1904)
Pastoraadihoone
Kirikumõisa hooned asuvad Āraiši järve kaldal, kus paiknes muinasajal järvelinnus

Āraiši kirikumõis (saksa keeles Arrasch Pastorat, läti keeles Āraišu mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Võnnu kreisis Āraiši kihelkonnas. Tänapäevase haldusjaotuse järgi on see koht Lätis Amata piirkonnas Drabeši vallas Āraišis.

Ajalugu

Pastoraadi asutas 1643. aastal krahv Axel Oxenstierna.[1] Aastal 1708 pületasid vene väed selle hooned maha. Õpetaja elas algselt vanas säilinud rehehoones, aastast 1722 koolimajas. Aastal 1725 valmis uus elumaja, mille aastal 1766 asendas uus õpetajamaja. Sellel ajal valmisid ka pruulikoda, jääkelder ja lindla, mis valmisid aastal 1768. Aastal 1773 rajati majja uus ahi. Aastal 1775 valmis väike järveäärne maja, mis ei ole säilinud. Aastal 1776 valmis uus laut ja kogudus otsustas, et vana puidust õpetajamaja asmele tuleb rajada uus. See pidi olema kahekorruseline maja, kus pidid olema teenijate eluruumid, köök ja õpetajaruumid, lisaks veel keldrikorrus. Järveäärne krunt jäi aga sellise rajatise jaoks väikseks ja nii valmis aastal 1783 ühekorruseline maja, millel oli kaks keldrit. Ühtlasi laoti sinna ümber vanas majas olnud ahi. Õpetajamaja remonditi astal 1888, mil vahetati välja vanad palgid ja majja tehti kolm ahju. Aastal 1895 valmisid köök ja suur juurdeehitis, kus asusid elama rentnikud. Järgnevatel aastatel asusid rentnikud kasutama ka aita ja talli, sellal kui vana magasiait lindlaks ümber ehitati. Aastal 1897 valmis tellistest juurdeehitis, kus pidi olema köök. Juurdeehitised lisandusid veel aastail 1901 ja 1912.[2]

Mõisaansambel

Hooned ja park pärinevad 18.–19. sajandist Mõisakompleks on riikliku kaitse all,[3] sealhulgas heinalakaga laut,[4] tall-tõllakuur,[5] jääkelder,[6] ait,[7] koolimaja,[8] õpetajamaja[9] ja kaks sealset ahju,[10][11] Sinna kuulub veel teenijate maja.

Ümberhitustöödele vaatamata on õpetajamaja säilitanud suures osas oma XVIII sajandi välimuse. Suurim muudatus on see, et säilinud pole maja algne mantelkorsten.

Aida valmistas aastal 1825 Ansis Ozoliņš.

tall-tõllakuur koosneb kahest osast. Kivihoone oli tall või laut, puidust osa aga tõllakuur.

Keldrihoone valmis aastal 1772. See koosneb kahest ühise katuse all olevast osast.

Küün valmis aastal 1881 aastal 1858 valminud majapidamishoone ümberehitamisel. Hiljem lisandus uuem osa, kus asusid laut, lakk ja majandusruumid.

Varia

Aastatel 1836–1838 oli seal koduõpetajaks Paul Eduard Hirsch.

Mõisa suurus

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 1 ja 1/4 adramaad, sellele allus 49 mees- ja 52 naishinge.[12]

Viited

  1. ↑ Baltisches historisches Ortslexikon. Teil II. Lettland (Südlivland und Kurland). − Quellen und Studien zur baltischen Geschichte. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1990, lk 37.
  2. ↑ LELB Āraišu baznīca
  3. ↑ Āraišu mācītājmuižas apbūve ar parku
  4. ↑ Lopu kūts ar gubeni
  5. ↑ Stallis un vāgūzis
  6. ↑ Ledus pagrabs
  7. ↑ Klēts
  8. ↑ Mācību māja
  9. ↑ Mācītāja māja
  10. ↑ Krāsns
  11. ↑ Krāsns
  12. ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 257.

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/%C4%80rai%C5%A1i_kirikum%C3%B5is