Oluline Venemaa-Ukraina sõjas laupäeval, 22. augustil kell 11.35:

– Ukraina süütas õhurünnakuga Vene naftatöötlemistehase ja logistikakeskuse;

– Ukraina partisanid: Venemaal valmistatakse polügoone ette uueks mobilisatsioonilaineks;

– Ukrainas hukkus Venemaa uutes rünnakutes vähemalt kaks inimest;

– Ukraina peastaap: rindel leidis ööpäevaga aset 172 lahingkokkupõrget;

– Kallas mõistis hukka Venemaa rünnaku Krõvõi Rihi kaubanduskeskusele;

– Zelenski: ÜRO aitab otsida viise sõja lõpetamiseks;

– Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1390 sõdurit.

Ukraina süütas õhurünnakuga Vene naftatöötlemistehase ja logistikakeskuse

Ukraina relvajõud korraldasid ööl vastu laupäeva õhurünnaku Venemaa Samaara oblastile, tabades seal suurt naftatöötlemistehast ning veebikaubandusettevõtte Ozon logistikakeskust, teatasid vene ühismeediakanalid.

Kohalike elanike sotsiaalmeediasse postitatud fotodel ja videotes on näha, kuidas rünnaku alla jäänud Novokuibõševski naftatöötlemistehasest tõuseb paksu musta suitsu.

Novokuybyshevsk Oil Refinery last night and now. pic.twitter.com/aZmL7M8wBe

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) August 22, 2026

Tehase tootmisvõimsus on 8,8 miljonit tonni naftat aastas, mis teeb sellest ühe Venemaa kümnest suurimast naftatöötlemistehasest. Seda on ka varem tabanud Ukraina õhurünnakud. Tehas toodab bensiini, diislikütust ja masuuti.

Hiljem puhkes suurt tulekahju ka naaberlinnas Tšapajevskis asuvas laos. Väidetavalt kuulub rajatis Venemaa e-kaubandushiiglasele Ozon, mis on Venemaa suurima veebikaubandusettevõtte Wildberries konkurent.

Not sure about you, but I quite like sunrises over the Russian swamps.

Drones struck an Ozon logistics hub in Chapayevsk, Samara region.

The facility covers around 135,000 square metres. pic.twitter.com/FGQH8Gyi2d

— Maria Drutska (@maria_drutska) August 22, 2026

Wildberries om viimastel nädalatel olnud Ukraina pidevate õhurünnakute all, selle kümnest suurimast laost on tabamuse saanud seitse, rääkis reedel kaitseministeeriumi briifingul kaitseväe luurekeskuse ülem Ants Kiviselg.

Tabamuse saanud objektid asuvad Ukraina rindejoonest umbes 900 kilomeetri kaugusel. Kuigi esialgu ei olnud selge, millist relvastust rünnakus kasutati, korraldavad Ukraina väed regulaarselt kaugmaa droonirünnakuid sügaval Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide vastu.

Rünnakutest teatanud väljaanne The Kyiv Independent tunnistas, et ei suuda teateid kohe sõltumatult kontrollida. Ukraina sõjavägi ei ole rünnakut veel kommenteerinud.

Samuti ei olnud esialgu teada, kui ulatuslikud on tekitatud kahjustused.

Ukraina värskeim rünnak leidis aset vaid päev pärast seda, kui president Volodõmõr Zelenski kinnitas 21. augusti öösel toimunud rünnakut Venemaa Permi naftatöötlemistehasele. Perm asub Ukrainast ligikaudu 1500 kilomeetri kaugusel.

Ukraina partisanid: Venemaal valmistatakse polügoone ette uueks mobilisatsioonilaineks

Venemaa mitmes piirkonnas valmistatakse sõjaväepolügoone väidetavalt ette võimalikuks uueks mobilisatsioonilaineks, teatas Ukraina meediaväljaanne RBK-Ukraina viitega partisaniliikumise Ateš postitustele sotsiaalmeedias.

Polügoonide valmisolekut kontrollitakse selleks, et hinnata nende võimekust majutada korraga suurt hulka inimesi.

Liikumise Ateš agendid, kelle seas on Venemaa sõjaväelasi ja piirkondlike võimude esindajaid, rääkisid, et Venemaa sõjaväepolügoonidele on hakanud saabuma spetsiaalsed komisjonid.

“Selliseid kontrolle on muu hulgas tuvastatud Kadami polügoonil Rostovi oblastis ja Alabino polügoonil Moskva oblastis. Nende peamine ülesanne on hinnata objektide praegust sobivust ning võimalust paigutada sinna korraga suur hulk inimesi,” seisab avalduses.

Ateš kirjutas, et kuigi võimud kinnitavad praegu, et mingeid mobilisatsiooniga seotud meetmeid ei kavandata, tuleb üha rohkem infot ettevalmistuste kohta ulatuslikuks mobilisatsiooniks, mis peaks algama kohe pärast Venemaa riigiduuma septembris toimuvaid valimisi.

Liikumise väitel valmistavad Venemaa võimud juba tegelikult ette ka õiguslikku baasi elanikkonna ja ettevõtete sundkorras kaasamiseks Ukraina-vastasesse sõjategevusse. Näiteks on riigiduumale esitatud seaduseelnõu, mis näeb operatiivstaapide otsuste täitmata jätmise eest ette kuni ühe miljoni rubla suuruse trahvi või ettevõtte tegevuse peatamise kuni 90 päevaks.

“Armee vajaduste ettekäändel kohustatakse ettevõtteid tegelikult varjatult loovutama tehnikat, võtma kasutusse tootmisvõimsusi ning saatma massiliselt töötajaid rindele täieliku pankroti ohuga,” selgitas liikumine.

RBK-Ukraina viitas ka hiljuti sai teatavaks saanud infole, millest kirjutas The Moscow Times, et kõigest mõne päeva jooksul lahkus sel nädalal Venemaalt Gruusiasse umbes 40 000 inimest jalakäijate piiripunkti kaudu. See toimus Venemaal levivate peatse mobilisatsiooni kuulduste taustal.

Samas on Venemaa alaline esindaja ÜRO juures Vassili Nebenzja väitnud, et Kreml ei kavanda pärast valimisi ulatuslikku mobilisatsiooni.

Ukrainas hukkus Venemaa uutes rünnakutes vähemalt kaks inimest

Ukrainas hukkus laupäeva varahommikul Venemaa uutes rünnakutes vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimud päev pärast reedel toimunud ohvriterohket droonirünnakut kaubanduskeskusele Krõvõi Rihhis, kus hukkus vähemalt 16, jäi kadunuks üheksa ning sai viga üle 100 inimese.

Kiievi linna sõjaline administratsioon teatas pealinna Darnõtski rajoonis asuva laohoone tulekahjust pärast ballistilise raketi hoiatuse andmist.

“Esialgsetel andmetel on kahjuks üks inimene hukkunud ja mitu vigastatud,” teatas administratsioon Telegramis.

Lõuna-Ukrainas asuvas Zaporižžja linnas tappis Venemaa droonirünnakuga ühe ja haavas nelja inimest, teatas piirkondliku sõjalise administratsiooni juht Ivan Fedorov.

Ukraina peastaap: rindel oli ööpäevaga 172 lahingkokkupõrget

Rindel leidis reedel aset 172 lahingkokkupõrget, teatas Ukraina relvajõudude peastaap.

“Agressor korraldas 75 õhulööki, kasutades rünnakutes 219 liugpommi, 6751 kamikaze-drooni ja tegi 1939 mürsurünnakut meie üksuste positsioonide ja asustatud piirkondade pihta,” öeldi teates.

Peastaabi teatel oli reedel olukord kõige pingelisem Pokrovski ja Kostjantõnivka suunal, kus Vene vägi korraldas vastavalt 23 ja 20 rünnakut.

Kallas mõistis hukka Venemaa rünnaku Krõvõi Rihi kaubanduskeskusele

Euroopa Liidu välispoliitikajuht Kaja Kallas More mõistis reedel hukka Venemaa droonirünnaku Krõvõi Rihhile, milles Kiievi teatel hukkus 16 ja sai kannatada 130 inimest.

“Venemaa rünnak Krõvõi Rihhi kaubanduskeskusele näitab Moskva sõja absoluutset ja täielikku pahelisust,” kirjutas Kallas sotsiaalmeediaplatvormil X.

Tema sõnul soovib Venemaa muuta Ukraina linnad elamiskõlbmatuks.

“See on süstemaatiline terror,” rõhutas Kallas.

Ta teatas ka, et kavatseb teha ettepaneku uute Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamiseks.

“Survet tuleb suurendada seni, kuni Venemaa lõpetab sõja,” ütles Kallas.

Kallase sõnul arutavad Euroopa Liidu riikide välis- ja kaitseministrid ülejärgmisel nädalal Iirimaal kohtudes Ukrainale antava abi suurendamist.

Ukraina toetajariikidest koosnev niinimetatud tahte koalitsioon peab aga kohtumise järgmisel esmaspäeval, mil Ukraina tähistab iseseisvuspäeva.

Uudisteagentuuri AFP ja Ukraina meediaväljaande Kyiv Independent allikate teatel osalevad kohtumisel Kiievis mitmed Euroopa liidrid, nende seas ka Soome president Alexander Stubb.

Zelenski: ÜRO aitab otsida viise sõja lõpetamiseks

Hoolimata sellest, et Venemaa lükkab tagasi kõik ettepanekud läbirääkimislaua taha istumiseks, tuleb teha kõik võimalik sõja lõpetamiseks, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski reedel pärast telefonivestlust ÜRO peasekretäri António Guterresega.

“Me leppisime kokku, et edasiliikumise võimaluste otsimine jätkub ja et ÜRO panustab sellesse ühisesse pingutusse,” ütles Zelenski.

Guterres ja Zelenski arutasid Venemaa rünnakutega tekitatavat ohtu ülemaailmsele toiduga kindlustatusele, samuti Venemaa jätkuvaid rünnakuid Ukraina sadamataristule ja neid külastavatele laevadele.

Ukraina presidendi sõnul on nende rünnakute mõju juba tunda paljudes Aafrika, Lähis-Ida ja Aasia riikides, kus toiduhinnad hakkavad tõusma.

Zelenski andis Guterresele ülevaate ka Venemaa jätkuvatest rünnakutest ja arvukatest tsiviilohvritest.

“ÜRO peasekretär mõistis hukka need ulatuslikud Venemaa rünnakud Kiievi ja meie teiste linnade ja kogukondade vastu,” ütles ta.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1390 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 475 270 (+1240);

– tankid 12 292 (+6);

– jalaväe lahingumasinad 25 176 (+6);

– suurtükisüsteemid 48 382 (+64);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2054 (+2)

– õhutõrjesüsteemid 1584 (+3);

– lennukid 439 (+0);

– kopterid 354 (+0);

– maapealsed droonisüsteemid  2344 (+11);

– operatiivtaktikalised droonid 474 641 (+1792);

– tiibraketid 5049 (+0);

– laevad/kaatrid 35 (+0);

– allveelaevad 2 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 137 804 (+435);

– eritehnika  4565 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Loe allikast edasi