Tšehhoslovakkia kommunistliku partei keskkomitee tagandas 1968. aasta jaanuaris oma esimese sekretäri Antonín Novotný. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubčekiga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teistes kommunistliku bloki riikide juhtides suurt ärevust. Nõndanimetatud Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ja sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri tühistamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude Liidu juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt Ungarist 1956. aastal) – keegi ei üritanud vallutada kommunistliku partei keskkomitee hoonet, keegi ei kippunud julgeolekutöötajate elu kallale.

NSV Liidu ja teiste sotsialismileeri riikide juhid kartsid Tšehhoslovakkia sündmuste ülekandumist teistesse sotsialistlikesse riikidesse ja seetõttu tungisid NSV Liidu väed koos sotsialistliku Poola, Ungari, Bulgaaria ja Saksa Demokraatliku Vabariigi vägedega 21. augustil 1968 Tšehhoslovakkiasse ja võtsid võimu enda kätte. Operatsioonis osales 4600 tanki ja 500 000 sõdurit, hukkus umbes 120 inimest. Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ja lõpetati katsed reformida sotsialismisüsteemi. Dubček vangistati ja asendati Gustáv Husákiga.

20. augusti sündmused Eestis:

1583 – Liivi sõja lõpp: Venemaa ja Rootsi sõlmisid Pljussa jõe suudmes kolmeks aastaks Pljussa vaherahu. Ingerimaa läks Rootsile, Neeva jõgi selle lähema ümbrusega jäi Venemaale.

1704 – Põhjasõda, Narva piiramine: venelastel, kes olid koondanud Narva alla 45 000 meest, õnnestus sedapuhku linn hoogsa tormijooksuga vallutada.

1781 – hiiurootslased küüditati Ukrainasse.

1915 – Esimene maailmasõda: Venemaa sõjavägi süütas Pärnus Saksamaa dessanti kartes Euroopa suurima «Waldhofi tselluloosivabriku».

1933 – Tallinna saabusid miiniristlejate Lennuk ja Vambola uued (Peruu) meeskonnad.

1934 – Soome president Pehr Evind Svinhufvud lahkus Eestist.

1934 – sündis teleajakirjanik Rein Karemäe.

1935 – Riigivanem Konstantin Päts More sõitis eravisiidile Soome.

1936 – Norra saadik Johan Vilhelm Michelet esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.

1937 – Poola sõjalaevad Grom, Burza ja Wicher saabusid Tallinna ametlikule külaskäigule.

1938 – Soome rahaminister Väinö Tanner saabus Eestisse.

1939 – President Konstantin Päts More alustas kahepäevast külaskäiku Saaremaal.

1941 – Saksamaa väed alustasid pealetungi Tallinnale, mille kaitsmiseks oli koondatud 40 000 punaväelast ning Balti laevastiku suurtüki- ja lennuvägi. Pealetung arenes edukalt.

1988 – Pilistveres asutati Eesti rahvusliku sõltumatuse partei (ERSP), esimeheks sai Lagle Parek More.

1990 – valitsus võttis vastu määruse, mis sätestas Eesti NSV riiklike ja Eesti NSV ministrite nõukogu ühekordsete preemiate asemele iga-aastased Eesti Vabariigi preemiad teaduse, majanduse ja kultuuri valdkonnas.

1991 – Tallinnasse jõudsid Pihkva dessantdiviisi üksused. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead ning raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust. Hilisõhtul kell 23.02 võttis Eesti Vabariigi ülemnõukogu vastu Eesti Komitee juhtidega kooskõlastatud otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest, millega de facto taastati Eesti Vabariik. Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks otsustati moodustada põhiseaduslik assamblee.

1992 – Eesti presidendivalimised: valimiskomisjon registreeris presidendikandidaatideks Lennart Meri More, Arnold Rüütli, Lagle Pareki ja Rein Taagepera. Eesti rahvas võttis 28. juunil 1992 toimunud rahvahääletusel vastu iseseisva Eesti riigi põhiseaduse.

1994 – rahvusraamatukogus peeti Keskerakonna korraldatud konverents «Primitiivse parempoolsuse kriitika».

1996 – politseiameti peadirektor Ain Seppik vabastas ametist keskkriminaalpolitsei abidirektori Koit Pikaro ja viis ta üle madalamale ametikohale.

1998 – Budapestis toimunud Euroopa kergejõustikumeistrivõistlustel võitis Erki Nool kümnevõistluses 8667 punktiga kuldmedali, tõustes kolme viimase alaga kuuendalt kohalt esimeseks.

1999 – Kuressaare linnateatri näitlejakohtadele ei laekunud mitte ühtegi nõuetekohast avaldust.

2003 – Pärnumaal Toris avati Eesti esimene ratsamonument «Püha Jüri võitlus lohega», autor Mati Karmin.

2004 – Lihula kalmistul avati mälestusmärk Saksa SS-mundris sõjamehe bareljeefi ja kirjaga «Eesti meestele, kes sõdisid 1940–1945 bolševismi vastu ja Eesti iseseisvuse taastamise nimel» (politsei võttis 2.9.2004 õhtul mälestusmärgi maha).

2009 – Tallinnas avati renoveeritud Vabaduse väljak, mille ümberehitus läks maksma 285 miljonit krooni.

Ja maailmas:

636 – toimus Yarmuki lahing, millega araablased vallutasid Bütsantsilt Süüria ja Palestiina, edenedes nii Euroopa suunal.

917 – Bulgaaria tsaar Simeon I võitis Bütsantsi Anchialuse lahingus, ajades kreeklased Traakiast välja.

1581 – Liivi sõda: Poola väed jõudsid Pihkva alla ja asusid seda piirama. Pihkva garnison vürst Ivan Šuiski juhatusel ja linnaelanikud kaitsesid end edukalt ning lõid poolakate rünnakud tagasi.

1648 – Lensi lahinguga lõppes Kolmekümne-aastane sõda.

1741 – Vitus Bering nägi esimese eurooplasena Alaskat.

1914 – Esimene maailmasõda: Saksa väed hõivasid Brüsseli.

1915 – Esimene maailmasõda: Itaalia kuulutas Türgile sõja.

1920 – Detroitis alustas tööd esimene kommertsraadiojaam.

1934 – Adolf Hitler More sai Saksamaa presidendiks.

1940 – Lev Trotskile tehti atentaat. Ta suri järgmisel päeval.

1941 – sündis jugoslaavia poliitik Slobodan Milošević.

1948 – sündis briti muusik, Led Zeppelini vokalist Robert Plant.

1960 – Senegal lõi lahku Mali föderatsioonist ja kuulutas välja iseseisvuse.

1968 – Tšehhoslovakkia: Nõukogude tankid sisenesid Prahasse.

1975 – NASA lennutas Marsi poole teele kosmoseaparaadi Viking 1.

1977 – NASA lennutas kosmosesse kosmoseaparaadi Voyager 2.

1988 – Iraani-Iraagi sõda lõppes relvarahuga.

2020 – Venemaa opositsiooniliider Aleksei Novalnõi kukkus lennul Tomskist Moskvasse kokku. Ta toimetati Berliini, kus leiti, et teda on mürgitatud närvimürgiga Novitšok.