Allergiahaigused sagenevad ning allergianähte on elu jooksul kogenud juba hinnanguliselt iga kolmas inimene. Allergoloog Kaja Julge sõnul võivad allergiad tekkida igas vanuses ja ka taanduda, kuid allergia ei tähenda nõrka immuunsüsteemi, vaid pigem on probleem selles, et immuunsüsteem reageerib tasakaalust väljas olles ainetele, millele tegelikult reageerima ei peaks.

Allergiate sagenemise põhjuseid uurivad teadlased palju. Lisaks õhusaastele ja teistele keskkonnateguritele pööratakse üha rohkem tähelepanu immuunsüsteemi toimimisele ja soolestiku mikrobioomile. “Immuunsüsteem on hakanud valesti käituma. Ta on tasakaalust väljas, reageerib sellele, millele ei peaks reageerima,” kirjeldas Julge Vikerraadio saates “Huvitaja”.

Tema sõnul on oluline roll soolestiku mikrobioomil. Eesti ja Rootsi lastega tehtud uuringud näitasid juba 1990. aastate alguses, et atoopilise dermatiidiga laste soolefloora erines Rootsi laste omast.

Julge sõnul mõjutab toit mikroobide kooslust ning mikroobid omakorda immuunsüsteemi. “Mikroobid on need, mis õpetavad meie immuunsüsteemi õigesti käituma,” ütles ta.

See tähendab, et immuunsüsteem vajab õppimiseks kokkupuuteid ümbritseva keskkonnaga. “Nii nagu maa peal ei saa ujumist õppida, ei saa samamoodi steriilsetes tingimustes immuunsüsteemi koolitada,” sõnas allergoloog.

Allergia võib avalduda väga erinevalt ja see sõltub ka vanusest. Väikestel lastel võivad sagedamini reaktsioone põhjustada näiteks muna, piim, nisu, soja ja pähklid. Julge sõnul taandub muna- ja piimaallergia vanusega sageli, kuid samal ajal võib tekkida ülitundlikkus õhus levivate allergeenide suhtes nagu õietolm, tolmulestad või loomad. “Allergia vanusega muutub. Geenidega on eelsoodumus antud, keskkond mõjutab, kas ta avaldub või ei avaldu,” ütles Julge.

Õietolmuallergia ei ole enam ainult kooliealiste probleem. “Praegu võime julgelt öelda, et õietolmuallergia nooreneb, sageneb,” ütles ta. Julge sõnul on näha, et see allergia sageneb ja võib avalduda juba ühe- või kaheaastastel lastel. Tüüpilised sümptomid on nahalööve, ninakinnisus, aevastamine ja silmade sügelemine.

Allergia võib ka aja jooksul ühelt kujult teisele üle minna. Näiteks võib õietolmuallergiaga inimesel kujuneda ristallergia, mille puhul hakkab organism reageerima ka mõnele toiduainele.

Allergia ja talumatus ei ole sama asi

Toiduallergia ja toidutalumatus on kaks eri nähtust. Allergia puhul on kaasatud immuunsüsteem, talumatuse korral on probleem teistsugune. Üks levinumaid talumatusi on laktoositalumatus.

Oluline erinevus on ka reaktsiooni koguses. Allergia puhul võib reaktsiooni põhjustada väga väike kogus allergeeni. Talumatuse puhul sõltub reaktsioon sageli kogusest ning väiksemaid koguseid võidakse taluda.

Samuti ei tähenda iga ebamugavus pärast toidu söömist automaatselt allergiat. Julge soovitab kaebuste põhjuste jälgimisel pidada toidupäevikut, kuhu panna kirja söödud toit, kogus ja sellele järgnenud sümptomid. Ühekordse reaktsiooni põhjal ei saa tema sõnul veel kindlalt järeldada, et tegemist on allergiaga.

Allergiatestid aitavad täpsustada, mille suhtes on inimene tundlik, kuid diagnoosi ei panda ainult testi põhjal. Oluline on see, kas inimene konkreetse ainega kokku puutudes ka päriselt haigusnähte kogeb.

Allergia äratundmine ei ole alati lihtne, sest samasuguseid sümptomeid võivad põhjustada ka muud seisundid. Näiteks võib inimene kannatada vesise nohu all, kuid tegemist ei pruugi olla allergiaga. Julge kirjeldas vasomotoorset ehk mitteallergilist nohu, mille puhul võib nina hakata jooksma näiteks külma ja sooja õhu vahetumisel, söömise ajal või erinevate ärritajate mõjul.

Ka köha ei tähenda automaatselt allergiat või astmat. Uude kohta kolides võivad hingamisteid ärritada näiteks tolm, uus mööbel või vaibad. “Need võivad olla lõhnaärritused, tolmuärritused ja see on rohkem hingamisteede sümptom,” ütles Julge.

Kurguärritus võib omakorda põhjustada köha ning selle taga võib olla ka stress. “Me ikka rohkem ja rohkem näeme seda psühhogeenset köha, harjumuslikku köha,” rääkis ta.

Allergia puhul ei ole mõistlik loota, et organism õpib allergeeniga lihtsalt ise toime tulema, kui inimene ravimite kasutamisest loobub. “Kui sa oled looduse suhtes ülitundlik, siis sa tavaliselt loodusega ennast ravida ei saa,” ütles Julge.

Ta tõi näiteks varasema soovituse kasutada õietolmuallergiast põhjustatud silmapõletiku korral kummelikompresse. “See on tõesti vihma käest räästa alla,” leidis ta.

Mõnel juhul võib allergeeniga pideva kokkupuute korral sümptomite tugevus väheneda. Julge sõnul ei juhtu seda aga kõigil. Näiteks võib inimene kodus elava kassiga vähem sümptomeid kogeda, kuid teise kassi juures tekib tugevam reaktsioon.