Elektrilevi, kellele kuulub koos tütarettevõtte Imatra Elektriga 99 protsenti Eesti jaotusvõrgust, võtab uue arengukava esialgses versioonis eesmärgiks saavutada Eesti energiamajanduse arengukavas seatud sihid, milleks vajab Eesti jaotusvõrk järgneva kümnendi jooksul ligi 1,9 miljardit eurot investeeringud.
Selle raha jaoks aga katet praegu pole. Elektrilevi märkis, et praegused võrgutasud kogu vajalikku rahastust ei taga ning lisaks 1,9 miljardile eurole vajab võrgu kriisikindluse tugevdamine veel ligikaudu 350 miljonit eurot. Ka selle rahastamiseks praegustes võrgutasudes katet ei ole, teatas Elektrilevi.
Neid hiigelinvesteeringuid on aga vaja, sest Elektrilevi jaotusvõrgust on 28 protsenti jõudnud oma projekteeritud eluea lõppu ja see protsent kasvab iga aastaga, ütles Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.
“Meie eesmärk on seada sellele pidur ning investeerida järgmisel 10 aastal võrkudesse ligi 1,9 miljardit,” lausus ta.
Kuna investeeringuvajadused ületavad Elektrilevi rahalist võimekust, käivitab ettevõte 2027. aastal paindlikkusteenuste katseprojekti kuni viies piirkonnaalajaamas.
Katseprojekti eesmärk on hinnata, kas elektritarbijaid, tootjaid ja salvesteid kaasates on võimalik osa võrguinvesteeringuid edasi lükata või neist loobuda, märkis Elektrilevi. Eduka katseprojekti korral võib kõrgepingevõrgu investeeringuvajadus väheneda 80 kuni 90 miljonit eurot.
Investeeringud suunatakse kolme peamise eesmärgi täitmiseks – võrgu läbilaskevõime kasvatamiseks, et võimaldada uute tarbimis- ja tootmisvõimsuste liitumist; töökindluse parandamiseks, et vähendada elektrikatkestusi, ning kriisikindluse tugevdamiseks, et võrk peaks vastu tormidele, häiretele ja keerulisemale julgeolekuolukorrale.
Võrgu kriisikindluse suurendamisega seotud investeeringud suunatakse taristu kaitsele, kriisivarudele, võrgu ümberlülituslahendustele ja saarestumisvõimekusele, et tagada elutähtsa teenuse toimepidevus ka kõige keerulisemates olukordades.
Ligi 67 miljonit eurot investeeringutest on suunatud infotehnoloogilise võimekuse ja küberturvalisuse arendamisse.
Vajadus põhineb elektritarbimise kasvu prognoosil
Investeeringute vajaduse prognoos põhineb omakorda prognoosil: kui jaotusvõrgu tipunõudlus on viimastel aastatel püsinud 1250 ja 1450 megavati vahel, siis prognoosi järgi kasvab see järgmise kümne aasta jooksul 20 kuni 30 protsenti, ulatudes 2036. aastaks umbes 1788 megavatini.
Elektritarbimise prognoosi taga on omakorda eeldus, et tarbimise kasvule avaldavad suurimat mõju transpordi elektrifitseerimine, energiasalvestuslahenduste kasutuselevõtt, tööstuse areng ja hoonete üleminek elektriküttele. Suurim mõju on elektritranspordi osakaalu kasvul: 10 aasta pärast on prognoosi järgi elektritranspordi tipunõudlus 125 megavatti suurem kui praegu.
“Teiseks oluliseks kasvuteguriks on energiasalvestuslahenduste kasutuselevõtt, mille mõju hindame ligikaudu 94 megavatile. Sellele järgnevad tööstuse areng (47 megavatti), hoonete elektriline küte (31 megavatti) ning muud tarbimise kasvust tulenevad mõjud (16 megavatti). Kokku annab see ligikaudu 313 megavatti täiendavat tipukoormust perioodil 2026–2036, mis vastab üldisele prognoositud tipunõudluse kasvule,” märgitakse arengukavas.
Samuti nõuab elektrivõrku investeerimist andmekeskuste kasvav turg.
“Kui paljud Euroopa võrgud ei pea enam suurte andmekeskuste mahtudele vastu, siis täna targalt investeerides suudame selle probleemi tekkimise Eestis ära hoida,” ütles Härm.
Võrguinvesteeringute vajaduse taga on ka kiiret kasvu näidanud hajatootmine: kui aastat tagasi oli võrguga ühendatud hajatootjate ehk peamiselt päikeseenergia tootjate koguvõimsus 35 megavatti, siis 2025. aasta lõpuks oli see kasvanud üle tuhande megavati.
Hajatootmise kiire kasv on toonud kaasa olukorra, kus soodsatel tingimustel esineb tunde, mil hajatootmise mahud saavad ületada tarbimismahte ja elektrienergia liigub harjumuspäratult jaotusvõrgust põhivõrgu suunas.
Samuti kasvab kiiresti jaotusvõrguga ühendatud salvestite hulk. Kui varem oli salvestite maht sisuliselt olematu, siis 2025. aasta lõpu seisuga on jaotusvõrku ühendatud salvesteid 74 megavati eest. Ka see on suurendanud hajatootjate võimekust kasutada toodetud elektrienergiat omatarbeks ilma seda võrku suunamata.
Osa investeeringutest on seotud konkreetsete ohutustähtaegadega. Madalpinge paljasjuhtmed asendatakse ohutumate lahendustega hiljemalt 2030. aasta lõpuks, Tallinna 1930. kuni 1960. aastatel ehitatud vana pingesüsteem uuendatakse täielikult 2029. aasta lõpuks ning ligikaudu 11 300 maandamata raudbetoonmasti korrastatakse 2036. aasta lõpuks, märkis Elektrilevi.
Suur osa kõrgepingevõrgu arendusest toimub koostöös põhivõrguettevõtjaga Elering. Ühise arengukava “Eesti elektrivõrgu arengukava aastani 2040” raames realiseeritakse üle 80 objekti, mille kogumaksumus Elektrilevile on ligikaudu 418 miljonit eurot. Sellega kasvab võrgu läbilaskevõime ligikaudu 1200 megavati võrra.
Aastatel 2010 kuni 2025 on ilmastikukindlate liinide osakaal Elektrilevi võrgus kasvanud 43 protsendilt 77,5 protsendini ning rikete arv vähenenud ligi kolm korda.
Elektrilevi esitas uue arengukava avalikule konsultatsioonile. Arengukava lõplik versioon valmib neljanda kvartali alguses.
Elektrilevi on Eesti suurim elektri jaotusvõrguettevõte. Koos tütarettevõttega Imatra Elekter katab ettevõtte teeninduspiirkond ligi 99 protsenti Eesti pindalast. Elektrilevi võrguga on ühendatud 536 000 klienti ja 727 000 tarbimiskohta.
Elektrilevi võrku läbis 2025. aastal 6644 gigavatt-tundi elektrienergiat, mis on võrgu
suurust arvestades teiste Euroopa riikidega võrreldes suhteliselt väike kogus. Eesti väikese asustustiheduse tõttu paikneb suur osa võrgust piirkonnas, kus on vähe kliente ja vähe tarbimist. 60 protsenti võrgu mahust teenindab ligikaudu 10 protsenti klientidest ning selle kaudu edastatakse vaid viis protsenti jaotusvõrku läbivast energiast.
Elektrivõrgu tarbimise mõistes on suure mõjuga ettevõtted, eelkõige tööstusettevõtted: 0,2 protsenti Elektrilevi klientidest tarbib kokku 50 protsenti kogu võrku läbivast elektrienergiast. Samal ajal moodustavad korterites ja eramutes elavad erakliendid 98 protsenti klientide arvust, kuid tarbivad ainult 25 protsenti kogu võrku läbivast energiast.
2025. aasta lõpu seisuga on Elektrilevil kokku 64 513 kilomeetrit liine, hõlmates nii madal-, kesk- kui ka kõrgepingeliine, ning 26 101 alajaama koos 30 008 trafoga.
