Teisipäeva õhtul püüti Ida-Virumaal Kuningakülas uinutipüssi abil kinni kaks noort karu, keda on tulnud inimeste õuedelt minema peletada ja metsa viia varemgi.

Selle aasta alguses sündinud karud on vaatamata korduvatele metsa viimistele leidnud tee tagasi asulatesse, mis viitab kahjuks välja kujunenud ebaloomulikule käitumismustrile, teatas keskkonnaamet, lisades, et inimpelglikkuse kadumise on tõenäoliselt põhjustanud metsloomi toitnud inimesed.

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna ütles, et ametile teadaolevalt sattusid need karupojad asulasse esimest korda juba juuli lõpus Tartumaal.

“Korduvalt inimasulatesse tulnud karupoegi oleme koostöös päästeametiga eilsega kokku metsa viinud juba neljal korral. Kaks karupoega viidi Tartumaalt lausa Ida-Virumaale, seda lootuses, et sealsed suured metsad võimaldavad karudele nii sobivat elupaika kui toidulauda – ometigi pöördusid nad eile Kuningakülas taas asulasse tagasi,” selgitas Türna.

Esialgu oli samas pesakonnas neli karu, nüüdseks on jäänud inimeste lähistelt toitu otsima neist kaks.

“Esimeste kinnipüüdmiste käigus said kõik neli endale ka kõrvamärgised, seetõttu teame, et tegu on samade noorte loomadega. Kuningakülas liikunud karud jooksid saekaatri lattu, kohalikud inimesed sulgesid ukse, koostöös veterinaariga õnnestus piiratud alal 25-kilogrammised loomad seal ka uinutada ning taas metsa toimetada,” lausus Türna.

Keskkonnaamet andis 7. augustil teise kahe noore karu küttimiseks eriload, sest vaatamata korduvale metsa peletamisele tulid nad ikka ja jälle inimeste õuedele.

Eesti jahimeeste seltsist aga öeldi peale seda Maalehele, et nemad küttimisluba ei kavatse kasutada. “Meie eetilised vaated ei ühti selle käskkirjaga. Ehk siis oleme otsustanud neid karupoegi mitte küttida ja see on Eesti jahinduse üldine otsus,” ütles seltsi esindaja.

Suuremaks kasvades muutuvad need karud ohtlikumaks

 Karupoegade käitumine viitab sellele, et inimene on neid loomi toitnud, mistõttu on nad kaotanud loomuomase inimpelglikkuse, märkis keskkonnaamet.

Türna ütles, et selles vanuses karud peaksid inimest pelgama ja iseseisvalt loodusest toitu otsima, mitte tulema korduvalt ise asulatesse tagasi.

“Palume metsloomi mitte toita, see rikub nende loomulikku käitumist ja võimet iseseisvalt hakkama saada. Arvestama peab, et praegu kasvult väikesed karud on järgmisel aastal juba suured ning inimese lähedust otsides võivad endast kujutada väga tõsist ohtu.”

Karu või mõne muu suurkiskja nägemisest asulas palub keskkonnaamet teada anda Riigiinfo telefonile 1247. Sealt saab esmast nõu ja vajadusel edastatakse teade keskkonnaametile. Kui loom ohustab vahetult inimesi või liiklust, tuleb helistada hädaabinumbril 112.

Kliimaministeerium muutis aprillis jahieeskirja ning alates käesolevast aastast tohib karu küttida vaid keskkonnaameti eriloal. Keskkonnaamet on praeguseks üle riigi andnud 13 eriluba karude küttimiseks. Tänase, 19. augusti seisuga on erilubade alusel ära kütid kaks karu – üks Harju- ja teine Põlvamaal.